Eesti Kommunikatsioonikonverents: Tulemuslik sisekommunikatsioon

Janek Luts
Õiguskantsleri Kantselei

Age Rosenberg
Haridus- ja Teadusministeeriumi personaliosakonna peaekspert sisekommunikatsiooni alal, Tartu Ülikooli praktilise kommunikatsiooni assistent/doktorant

Tavapärane organisatsioonikommunikatsiooni käsitlus ütleb midagi sellist:  toimub sõnumite edastamine sisemistele sihtrühmadele, st organisatsioon on justkui konteiner, mille sees infovahetus aset leiab. On ka teistsugune, värskem ja nõudlikum vaade, mis väidab, et kommunikatsioon on organisatsiooni looja ja säilitaja, st kõige olulisem protsess, mis organisatsiooni üldse võimalikuks teeb. Organisatsioon oma olemuselt koosneb kommunikatsioonist ning selles kujundavad tähendust nii inimesed kui asjad, tehnoloogiad ja dokumendid. Organisatsiooniuurijad on seda mõtestamas, mida aga tähendab see kõik praktiku jaoks?

Kaja Tampere
Tallinna Ülikool, kommunikatsiooni juhtimise professor

Kommunikatsioon kui ressurss – piiratud ressursside olukorras tasub mõelda, kust saada organisatsiooni jaoks lisaressursse, raha versus sotsiaalne kapital

• Kommunikatsioon kui juhtimisvahend – mitte ainult juhi kommunikatsioonist, vaid kommunikatsioon kui võimalus targalt teostada organisatsiooni muutusi, hallata keerulisi olukordi ja maandada riske, oskuslik otsustamine ja otsuste kommunikatsioon
• Organisatsiooni legitimiseerimine – mitte vaid läbi seadusandluse, vaid mida tähendab organisatsiooni sotsiaalne legitiimsus, suhetes siht ja sidusrühmadega, kust tuleb õigustus olemiseks ja tegemiseks
• Organsatsiooni kui organismi võime elada tervislikult ning kaua

Eva Ingerpuu-Rümmel
Tartu Ülikool, interpersonaalse kommunikatsiooni õppejõud ja uurija

• Millised oskused on heal suhtlejal lisaks sõnaosavusele?
• Mis on mitme väljendusvahendi kooskasutamise põhialused?
• Kas ja kuidas kehaliigutusi ja –asendeid teadlikult kasutada ja kontrollida?
• Kuidas tõlgendada suhtluspartneri käitumist?

Tiiu Taur
Tartu Ülikool, organisatsioonikommunikatsiooni assistent

• Ühe jaoks tavaolukord, teise jaoks konflikt
• Kuidas luuakse konfliktidele tähendus?
• Miks mõistetakse konfliktide põhjuseid erinevalt?
• Kas kommunikatsioon põhjustab või lahendab konflikte?

Ettekande eesmärk on anda nõuandeid kommunikatsioonist tulenevate konfliktidega toimetulekuks. Näidete varal ja juhtumeid analüüsides, saavad osalejad näpunäiteid konfliktide paremaks mõistmiseks ja lahendamiseks. Ettekanne keskendub tööolukordades ettetulevatele konfliktidele ja nende tõhusamale juhtimisele.

Raimond Kaljulaid
PRB Eesti OÜ

Digitaalse sisekommunikatsiooni valdkonnas toimub just praegu väga palju intrigeerivat. Kas digitaalne sisekommunikatsioon toimub vaid suletud sisekanalites (nt intranet) või ka avalikes kanalites (nt Facebook) ja kuidas sotsiaalne meedia on sisekommunikatsiooni maailma muutnud?

Miks toodavad paljud juhtivad Eesti ettevõtted sisemistele sihtrühmadele küllalt arvestatavte eelarvetega videosisu? Kas digilahendused võiksid hoida oluliselt raha kokku koolitus- ja muudelt personalikuludelt (mis tähendab, et ka personalivaldkonna töökohtade arv võib tulevikus väheneda, sest äpid teevad inimeste töö ära)? Millised on digikanalite kasutamisega kaasnevad riskid ja mida nende maandamiseks ette võtta?

Janek Luts
Õiguskantsleri Kantselei