Eesti Majanduskonverents: Finantssektori arengusuunad 2017. aastal

Üldinfo

Toimumise kuupäev: 09.11.2016 - 09.11.2016 Registreerimise lõpp: 07.11.2016 Kestvus: Asukoht: Park Inn by Radisson Meriton Tallinn (Toompuiestee 27) Hind: 208 € + km
LIITU SOODUSPAKKUMISTEGA -30%

Finantssektori jõuline areng mõjutab kõiki ettevõtteid, ettevõtjaid, finantstöötajaid ning asutusi. Mis saab suurpankadest tulevikus? Kus hoida ettevõtte raha? Kuhu investeerida ning millised on alternatiivsed võimalused investorite kaasamiseks? Kas tark on vaadata idufirmade poole või usaldada endiselt vaid suurpankasid?

Majanduskonverentsil osalevad Eesti parimad ettevõtted ja asutused, tunnustatud ettevõtjad ning arvamusliidrid, kelle sõnal on suur mõju. Lavale astuvad eksperdid, kes teavad, milline on Eesti majanduse kurss 2017. aastal.

Eesti Majanduskonverents 2016 toimub koostöös FinanceEstoniagapicture (5)

Programm

Registreerimine ja hommikukohv koos suupistetega


09:30 - 10:00

Konverentsi avasõna


10:00 - 10:10

Suurpankade innovatsioonist ehk millised pangandustrendid hakkavad meid peatselt mõjutama?


10:10 - 10:40

  • Ulla Ilisson

    Ulla Ilisson

    Swedbank AS, juhatuse liige, klienditeenuste divisjoni juht

Kas konkurents finantsteenuste turul on piisav?


10:40 - 11:00

  • Andrus Alber

    Andrus Alber

    Finora Capital, juhatuse esimees; FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht

  • Eesti finantsteenuste turul tegutseb järjest vähem universaalpankasid ja konkurents justkui väheneb. Aga kas vaadata tuleks vaid pankade pakutavat?
  • Kõikjal maailmas on järjest rohkem finansteenuseid liikumas pankadest väljaspoole ja see loob palju uusi võimalusi kõigile, kes seni harjunud vaid oma kodupanga teenuseid kasutama.
  • Eesti ettevõtjate jaoks on rahastamisallikaks üldjuhul vaid pangalaen, aga võimalusi on rohkem. Tasub vaadata börsi pakutavat, ühisrahastuid.
  • Universaalpankadest väljaspool pakutavad finantsteenused ei pruugi olla kallimad ja on täiesti normaalne osa majandussuhetest. Samas võivad väiksemad ja innovatsiivsemad teenusepakkujad olla paindlikumad lahenduste pakkujad.


11:00 - 11:30

Rahandusilm vajab värskendust. Värskendus viitab muutusele võrreldes olemasolevaga. Eelduslikult positiivsele muutusele. Kuid kelle suhtes? Ja milleks? Mis kujul? Vastuseks võiks olla „enam turgu ja vaba konkurentsi“. Finantssektoris selle ülima reguleerituse tõttu on raske eirata turule sisenemise barjääre ja tegutsemise kulu, mis vähendab vaba konkurentsi. Reguleeritus on aga põhjus finantsstabiilsuse eesmärgist. Puuduv stabiilsus, nõrgad ja maksejõuetud pangad võivad maksumaksjaile ning ühiskonnale tervikuna muutuda päris kulukaks. Seega võiks „värskenduseks“ olla ka „rohkem regulatsiooni ja järelevalvet.“ Kes otsustab? Mis on trendid? Millised on mõjud?

Võimalused ja ohud 2017. aastal


11:30 - 12:00

  • Finantsriskid Euroopas - Itaalia pangad ja riikide võlakoormused. Räägin, kuhu see välja viib
  • Brexiti järelmõjud
  • Globaalsed riskid 2017. aasta eel - aktsiate tagasiostud, ülevõtmiste kõrge tase, intressiriskid
  • Võimalused Aasias

Rikkalik lõunasöök ja networking


12:00 - 13:00

Kas idufirmad söövad ära pankade äri?


13:00 - 13:30

  • Räägitakse palju erinevatest idufirmadest panganduse ümber, kuid kas nad päriselt ohustavad pangandust?
  • Pangad ja regulatsioonid, kas regulatsiooni karmistumine peatab innovatsiooni?
  • Millised on järgmised valdkonnad finantssektoris, mida innovatsioon muudab?
  • Milline võiks Eesti võimalus selles valdkonnas olla?

Aeg pensionifonde värskendada


13:30 - 13:50

  • Annika Uudelepp

    Annika Uudelepp

    Tuleva, asutaja ja juhatuse liige; Praxis, riigivalitsemise ekspert

Kuidas on juhtunud nii, et paljud meist teenivad pensioni kogudes raha rohkem pangale kui endale? Mis pilguga võiks üks Eesti pensionikoguja oma pensionivarale vaadata ja millist pensioni tulevikus oodata? Millised on sel teemal lahendamist vajavad probleemid, mida finantssektor ise saab lahendada? Mis oleks, kui kasutaks tänapäevaseid finantstehnoloogiaid ja läheneks kogu teemale teistmoodi, lähtudes pensionikogujast, mitte teenusepakkujast? Mida tark ja hooliv tööandja saaks teha, et tema töötajate pensionipõlv oleks muretum?

Ettevõtete võimalused läbi ühisrahastuse


13:50 - 14:30

Kohvipaus


14:30 - 14:50

Ettevõtja finantseerimise tööriistakast – kust saab raha ettevõtte kasvu rahastamiseks?


14:50 - 15:20

  • Aare Tammemäe

    Aare Tammemäe

    Redgate Capital, partner; FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht

  • Kasvukapital on saadaval tegutsevale ning positiivset rahavoogu tootvale ettevõttele
  • Kapitali pakkujad on peamiselt Baltikumis tegutsevad kohalikud investorid – kuidas neid leida?
  • Pakkuja turg

Kuidas andmed enda kasuks tööle panna


15:20 - 15:50

Paljud ettevõtted usuvad, et suudavad andmeid ise suurepäraselt analüüsida ja luua seeläbi konkurentsieelist. Aga võrreldes nende samade klientide käitumist teistes ettevõtetes võib tulemus olla hoopis midagi muud.
Laiapõhjaline andmeanalüüs aitab teha täpsemaid ärilisi otsuseid. Kuidas andmeid kogudes lisandväärtust luua? Mida tehakse andmetega Eestis, mida mujal? Millised on andmeanalüüsi trendid ja kuhu me liigume?

Milliseid valikuid teha?


15:50 - 16:20

Tingimustes, kus tehnoloogia järjest odavneb, saavad ka väiksemad ettevõtted teha kiireid arenguhüppeid. Miks on aga sellisel hetkel ja sellises keskkonnas oluline kapitali kättesaadavuse parandamine? Ettevõtete arengufaasid, võimalused ja riskid finantsturgudel.r

Millise kursi võtab majandus 2017. aastal?


16:20 - 16:50

Konverentsipäeva lõpetamine


16:50 - 16:55

Õppekorralduse alused

Sündmuse tüüp:

Konverents

Lektorite arv:

15

Sihtrühm:

Ettevõtjad, tegevjuhid, finantsjuhid ning kõik teised, kellele Eesti majandus korda läheb.

Õppemeetodid:

Õppe kestvus 9 AT. Interaktiivne loeng ning auditooriumi kaasatus, juhtumi analüüs

Loobumistingimused:

Kirjalikul teavitamisel tagastatakse 100% maksumusest kuni 25.10.2016; 50% maksumusest ajavahemikus 26.10.–01.11.2016. Kui loobutakse hiljem kui 01.11.2016, osavõtutasu ei tagastata ning arve kuulub tasumisele.

Vaidluste lahendamise kord: Kõik konfliktid ning arusaamatused koolitatava ja koolitaja vahel lahendatakse kirjalike läbirääkimiste teel. Kaebustele reageeritakse seitsme tööpäeva jooksul koolituste ja konverentside projektijuhi ning tegevjuhi poolt. Kui kokkulepet ei saavutata, kuuluvad vaidlused lahendamisele kohtu poolt seadusega sätestatud korras.

Projektijuht:

Piret Lauk, koolituste ja konverentside projektijuht

Toitlustus:

Jah

* Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus jätab endale õiguse teha kavas muudatusi.