Eesti naisjuhtide ja -ettevõtjate konverents 2011: Kõpskingadega klaasmäel

Tauri Tallermaa
Kiirlugemiskool, koolitaja-konsultant

Maire Milder
AS Baltika, jaekaubandus-divisioni direktor

Barbi Pilvre
ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud

Ettekanne arutleb selle üle, kas on konflikt naiserolli ja juhirolli vahel, ja kui on, siis mida  teha, et olla edukas juht ja oskuslikult ühendada see naiserolliga. Eritähelepanu pööratakse ettekandes sellele, kuidas meedia kohtleb avalikus elus juhtival positsioonil olevaid naisi.

Voldemar Kolga
Tallinna Ülikool, Psühholoogia instituudi dotsent

Alar Tamming
AS Tavidi nõukogu esimees, psühholoogia teadusmagister

Aet Alev, Baltika kaubamärkide Monton, Mosaic, Ivo Nikkolo ja Baltman fotode loovjuht ning stilist

Kenneth Bärlin, stilist

Innovatiivsed materjalid, uued elustiili suundumused. Moenäited mõjukate daamide garderoobidest laias maailmas. 2011. aasta kevad-suvise moe peamised trendid.

Katrin Kuldma
Kaubamärgi Amanjeda Loovjuht, Ettevõtte Chocolat Group OÜ asutaja ja osanik

Oma nish on leitud - luksuskaubamärk AmanjedaAmanjeda on mõeldud disainigurmaanidele - meestele ja naistele, kes eelistavad kompromissitut esteetikat, rõivaid, milles seksikus väljendub sensuaalsuses ja väljapaistvus kvaliteedis.Amanjeda kollektsioonide materjalid on valitud Euroopa parimatelt kangatootjatelt.

Amanjeda kollektsioonide ülikonnad ja kostüümid, mantlid ja jakid, päevasärgid ja pluusid valmistame valmisrõivastena või vastavalt tellija isiklikele mõõtudele ja soovidele ehk uudse Made-to-Measure teenusena.Kuidas leidsin oma tee - sellest juba konverentsil.

Asko Talu
Wihtla OÜ, mentor

Iga organisatsiooni põhiprotsess peaks olema inimese areng. Iga organisatsiooni juht on arengukeskkonna looja, alustades kõigepealt arengukeskkonna loomisest iseendale ja seejärel ka kogu organisatsioonis töötavatele inimestele.Arengukeskkonna loomine on pidev protsess ja juhil tuleb sellega tegeleda kogu aeg.

Arengukeskkonna loomisel on olulised märksõnad suhtumine, hoiakud, mõtte-sõna-teo ühtsus, selged suhted, ühtsed eesmärgid, omavaheline kommunikatsioon, tagasi- ja edasiside, tähelepanu ja tunnustus.

Mari-Liis Sepper
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Eesti naised on viimased 70 aastat töötanud väljaspool kodu pea võrdselt meestega. Tippjuhtideks ja hästitasustatud ametitele - olgu majanduses, poliitikas või teaduses - jõuavad aga naised harva. Mis on selle põhjused?Kuidas takistusi ületada ja otsustajate seas soolist tasakaalu saavutada?

Liina Järviste

Töö- ja pereelu ühitamise reaalsus tänapäeva Eestis:

• Kui palju naised- ja mehed kulutavad aega kodutöödele
• Milliste tööde eest keegi vastutab
• Milliseid soorolle eestimaalased oma laste kasvatamises oluliseks peavad, ehk kust saab sooline tööjaotus alguse
• Kuidas Eesti töötajad tajuvad oma tööandjate suhtumist naiste ja meeste töö- ning pereelu ühitamise võimalustesse.

Anne-Mari Rannamäe
MTÜ QUIN-Estonia, president

Tauri Tallermaa
Kiirlugemiskool, koolitaja-konsultant

Läbirääkimiste õnnestumine sõltub palju sellest, kui hästi vastaspoolt tunneme ja talle meeldime. Naistel on ses osas suuremad eelised meeste ees. Tauri seletab natuke lahti, mis meid erinevaks teeb ja kuidas sellest kasu võiks saada.

Sotsiaalne ettevõtlus

Mart Kuusk
Heateo sihtasutuse juhataja

Kogemused naise ja naisjuhina ajakirjanduses 

Aita Kivi
Eesti Naise peatoimetaja ja kirjanik

Aivar Vipper, sommeljee
Kristjan Markii, Balti Parim Sommeljee 2010
Kristjan Peäske, Balti Parim Sommeljee 2009