KOOLITUS: Enesekehtestamine organisatsioonis

Toivo Niiberg
Katriitos OÜ, koolitaja

Inimesi on ammu jagatud kahte suuremasse rühma: ühed kalduvad agressiooni ja teised altruismi. Seni arvatigi, et enesekehtestamine on oskus olla kahe käitumise vahel ehk oskus valida nn. kuldne kesktee. Sageli arvatakse ekslikult, et enesekehtestamine on psühholoogia keskne mõiste, millega on tegeletud sama kaua kui seda on psühholoogiat teadusena. Kahjuks on enesekehtestamisest õieti tõlgendatud alles viimane paarkümmend aastat. 21. sajandiks on enamusele psühholoogidele selge, et enesekehtestamine ei ole manipulatsioon agressiivse ja altruistliku käitumise vahel, vaid uus mõõde, mis kasvab üles agressiooni ja altruismi lõimumise vahepunktist. Seega on enesekehtestamine elus õpitav ja pidevalt arendatav (kuni surmani) sotsiaalsete oskuste kompleks – elukunst. Sellise uue mõõtme sissetoojaks võib lugeda kolmandat USA psühholoogi Donald D.Bowenit.Tema teesid võiks kokku võtta järgmise definitsioonina: Enesekehtestamine - kunst kasutada oma õigust nii, et ka teised oma õigust kasutada saavad. Püüame koos aru saada enesekehtestava käitumise olemusest, selle plussidest ja miinustest.

Suhtlustõkked: suhtluskeskkonnast tulenevad tõkked, edastajast ja vastuvõtjast tulenevad tõkendid. Ealised, soolised, rahvuslikud ja kultuurilised tõkendid igapäevases suhtluses.
Toivo Niiberg
Katriitos OÜ, koolitaja

Kõigile ei pea, ega saagi meeldida. Ilma oskuseta suhtlustõkkeid märgata ja neid ületada, ei ole enesekehtestamine võimalik. Eriti palju suhtlustõkkeid esineb organisatsioonis, ja mida suurem see oma liikmelisuselt on, seda enam erinevaid tõkkeid ka kohtab. Peamised tõkendid, mis takistavad normaalset suhtlust, võivad olla välised ja sisemised. Välised tõkendid on ruumi eripära, akustilised efektid, müra jne. Väliseid tegureid uurib peaasjalikult keskkonnapsühholoogia. Püüan anda põgusa ülevaate suhtleja enda põhjustatud tõkenditest, sest kahjuks ei saa kedagi teist vägisi muuta, küll aga ennast.

Enesekehtestamise kuldreeglid: minasõnum, "ei" ütlemise hirmud ja karid, udutamine, vastandav ja eskaleeriv kehtestamine, pommitamine küsimustega ja bumerang.
Toivo Niiberg
Katriitos OÜ, koolitaja

Sageli väljendatakse oma mõtteid, tundeid ja vajadusi kaudselt (täna tahetakse peole minna). Kehtestav käitumine eeldab iseenda nimel rääkimist (ma soovin täna peole minna). Õnn ei ole eraasi - meie meeleseisund, emotsioonid, mõtted, kavatsused ja teod mõjutavad mitte ainult meid ennast, vaid ka inimesi meie ümber. Eriti neid, kelle seltskonnas me enam aega veedame - meie lähedasi, sõpru, kolleege. Suhte kvaliteet iseendaga peegeldub meie kõigis suhetes. Meie suhete kvaliteet määrab meie elu kvaliteedi! Seepärast on oluline, kui palju aega ja energiat me pühendame sellise kvaliteediga suhete loomisele ja hoidmisele, mis võimaldab meil elada oma elu täisvereliselt, armastusküllaselt ja harmooniliselt. Harjutada aga tasub alati ja inimene õppivat surmani.Püüame endile lahti mõtestada ühe või teise enesekehtestamise kuldreegi, et siis seda ise oma igapäevases elus ja suhetes treenida. Teisalt aitavad enesekehtestamise kuldreeglite omandamine hoida kokku aega ja ennetada konflikte.