KONVERENTS: Riigi- ja erasektori partnerlus võitluses globaliseeruva majanduskuritegevusega

Olavi Kavald
Europol, sideohvitser

Teet Tender
PwC Eesti

Värske PwC globaalne uuring näitab, et viimase kahe aastaga on majanduskuritegevus maailmas kasvanud 13%. Enamik kuritegudest pannakse toime oma töötajate poolt ja levinuim süüdlane on ettevõtte keskastmejuht. Ülekaalukalt levinuimaks kuritegevuse liigiks on "tavaline" raha ja/või varade vargus, järgnevad raamatupidamispettus, altkäemaks ja korruptsioon ning küberkuritegevus. Majandusharudest on suurima löögi all kindlustus- ja telekommunikatsioonisektor, kõige kiiremini on pahategude arv kasvanud avalikus sektoris.

Olavi Kavald
Diskussiooni juht

Ekspertide käsitlus varitsevatest ohtudest ja trendidest viimase aja parima praktika ja töövõitude näitel ja mõjusaimate sisendite leidmine eduloo saavutamiseks.

Raul Vahtra, Politsei- ja Piirivalveamet, Rahapesu andmebüroo	Ardi Mitt, Maksu- ja Tolliamet

Raul Vahtra: Majandus ja majanduskuritegevus on pidevas muutumises. Neid mõjutavad nii kohalik turusituatsioon, maailmamajanduse olukord kui ka uued võimalused ja teenused.  Nii nagu ettevõtjadki, reageerivad muutustele majanduskurjategijad ja rahapesijad, kes otsivad pidevalt uusi võimalusi, tegevusvaldkondi ja turgusid, kus on suurem võimalus kriminaalse tulu teenimiseks ning madalam risk vahele jääda. Eesti on püüdnud luua ettevõtluse jaoks uusi võimalusi ja näitab ennast avatud majandusena.

Teisalt aga tahame luua majanduskurjategijate ning kahtlaste investeeringute jaoks ebasoodsa keskkonna. Seega ongi suurim väljakutse, kuidas leida tasakaal ühelt poolt ettevõtlusvabaduse ning kaasaaegsete ettevõtlust soodustavate teenuste- ja teisalt, kurjategijate tegevust pärssivate meetmete vahel.

Lahendusi võib olla mitmeid. Preventiivne tegevus, ehk ettevõtjate teavitamine kuritegudest ja kuidas sellest hoiduda ning seda ära tunda. Riigipoolne järelevalve seaduste täitmise üle ning „fit&proper“ meetmete rakendamine teatud suurema riskiga ettevõtlussektorite suhtes. Tõhus repressiiv- ehk karistusmeetmete rakendamine. Reageerimine seadusemuudatustega. Ning kõige olulisemana riigi- ja erasektori partnerlus ehk koostöö kurjategijate tuvastamisel. Räägime nendest võimalustest parima praktika näitel ja tutvustame viimaste aastate levinumaid majanduskuritegusid – ja rahapesutrende.

Ardi Mitt: Milles väljendub majanduskeskkonna mõju majanduskuritegevuse trendi/skeemi muutumisele? Märksõna kokkuhoid - seda nii personalikulude kui maksude pealt. Pettuseskeemid on muutunud keerulisemaks ja omavad üha sagedamini ka rahvusvahelist mõõdet. Toimunud selge nihe maksukoormuse optimeerimiselt raskemini avastatavale reaalse raha väljapetmisele.

Kuna maksude deklareerimine (üle 95%) toimub e-maksuameti vahendusel, kolivad võimalikud maksupettused paratamatult internetikeskkonda.Mõningaselt raskendab see pahatahtlike kurjategijate identiteedi tuvastamist ja nende seotust ja tahet kuriteo toimepanemise tõendamisel. Märgatav trend petuskeemides on ka e-süsteemides nõrkade kohtade/vigade otsimine, kasutades ära arvestusprotsesside automatiseeritust. See kõik tingib vajaduse parima koostöö järele side- ja kommunikatsiooni ning IT ettevõtetega.Suurimad maksuaugu tekitajad on jätkuvalt käibemaksupettused ja ümbrikupalk, kus tasumata maksude suurusjärk on ca 391 miljonit EUR-i.

Aktsiisipettustest suurim maksukahju tekitaja on sigarettide salakaubandus, kus suurimat tulu toob jätkuvalt transiit põhjamaadesse ning Lääne-Euroopasse.Riigi võimekus majanduskuritegevuse ohjamiseks? Majanduskuritegevuse vastane kompetents on olemas, kuid selle tõhus rakendamine jääb ühelt poolt ühiskonna suhtumise ja teisalt puuduliku seadusandliku regulatsiooni taha.

Ühine tahe ja huvi ning konstruktiivne koostöö võiks olla siin võtmesõnadeks.

Olavi Kavald
Diskussiooni juht

11.00-11.10
Teema sissejuhatus
Priit Heinsoo, Siseministeerium, Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika büroo

Kas olemasolev riiklik süsteem võitluses üha globaliseeruva ja projektipõhise majanduskuritegevusega (sh küberkuritegevusega) on piisavalt tõhus ning jätkusuutlik?

11.10-12.00
Diskussioon eeloleval teemal

Kas oleme kurjategijate poolt esitatud väljakutseteks piisavalt valmis? Millised oleksid võimalikud arengusuunad ja süsteemsed muutmisvajadused, olemaks veelgi tulemuslikumad?

Priit Heinsoo, Siseministeerium, Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika büroo	Norman Aas, Riigiprokuratuur	Raigo Haabu, Politsei- ja Piirivalveamet,  Keskkriminaal-politsei	Astrid Asi, Justiitsministeerium

Norman Aas: Ei ole olemas tumedat allmaailma, kus kõik ebaseaduslik aset leiab. On globaliseeruv majandus ja sellest kasu lõikav kuritegevus. Ei ole enam ka suurt erinevust organiseeritud kuritegevuse ja nn organisatsioonilise kuritegevuse vahel. Just majanduskuritegude kontekstis on sageli suuremaks ohuks näiliselt legaalsed ettevõtted, kelle tegevus on seotud kuritegudega.

Finantskriisi käigus langenud õiguskaitseasutuste eelarved raskendavad kurjategijatega sammu pidamist. Lahenduseks on spetsialiseerumine, prioriteetide seadmine ja koostöö, sh koostöö erasektoriga.
Prioriteedid tähendavad aga ka otsust jätta midagi tegemata.

Raigo Haabu: 1.    2001. aastal FBI poolt läbiviidud uuring näitas, et küberkuritegevuse ohvriks oli langenud 200 uuringus osalenud ettevõtet ja kahjusumma oli neis kokku 37 miljonit USD. Võib eeldada, et praeguseks hetkeks on see summa oluliselt suurem ja võrreldav narkokuritegevusest saadava kriminaalse tuluga, kui mitte suurem. Üksnes 2011. aasta jooksul sai FBI 350 000 avaldust ettevõtetelt küberkuritegevuse ohvriks langemise kohta. Uuring on välja toonud ka seda, et juunis 2011. on USA-s 73% ja maailmas 65% internetikasutajatest langenud suuremal või vähemal määral mingi kübersüüteo ohvriks. Eestis on internetikelmust arv viimastel aastatel kasvanud igal aastal ca 20%. Arvestada tuleb siinjuures, et enamik väiksemaid küberkuritegusid jääb latentseks.
Järeldused:
a) majanduskuritegude valdkonnas on kõige enam tulutõotavaks tegevuseks lähiaastatel küberkuritegevus.
b) Küberkuritegevusega (eriti kõrgtehnoloogilise nn hi-tech kuritegevusega) kaasneb tavaliselt ulatuslik rahapesu  ehk küberkuritegevusega saadud kriminaaltulu moondamine legaalseks varaks. Suur roll on seega ka rahapesu tuvastamise ja menetlemise võimekuse tõstmisel.
c) Rahapesu kuriteokoosseis võimaldab rakendada nn laiendatud konfiskeerimist ehk siis kasvab kriminaaltulu tuvastamise  roll riigis.
2.    Kriminaalpolitseis seni rakendatud struktuurne ülesehitus nii majandus- kui küberkuritegude vastu võitlemisel tuleb kaasajastada. Ehk siis struktuur peab toetama võimalikult efektiivset kuritegevuse vastast võitlust. Politseis ei ole senini eraldi küberkuritegevuse vastase võitluse üksust moodustatud. Senini on küberkuritegevuse vastasele võitlusele lähenetud süüteokoosseisu põhiselt, mitte modus operandi põhiselt.
Järeldused:
a) politseisse moodustatakse eraldi üksused, mis menetlevad arvutisüsteemide vastu toimepandud kuritegusid, IT-süsteemide abil toimepandud kuritegusid ja viiksid läbi digitõendite kogumist, hoidmist ja vaatlust.
b) panustatakse süstemaatiliselt kübekuritegude vastu võitlemiseks vajalike vahendite ja  taristu järk-järgulisse uuendamisesse kooskõlas keskkonnas toimuvate muutustega.
3.    Uued võimalused äri ja majanduse edendamisel tingivad lähitulevikus ka uute riskide esilekerkimise. Näiteks Ernst&Young’i uurimuse põhjal on 2011. aasta jooksul küsitletud valimist ainult 20% neid, kes ei ole mõelnud kasutusele võtta nutitelefoni.  Väga suureks on nende ohtude ennetamisel muutumas erasektori ja ka kolmanda sektori roll. Osaliselt on erasektori kaasamine kohustuslik läbi rahvusvaheliste lepete (erinevad konventsioonid) ja seaduste, teisalt tuleb  tehniline ja ka teenuste areng valdavalt läbi erasektori.  Seega võib ja peab olema nii erasektor kui komas sektor kaasatud kuritegevuse ennetamisesse ja ka koolitamisesse.  Ühelt poolt on vaja viia ennetavad sõnumid sihtgruppideni ja teiselt poolt koolitada probleemidega tegelejaid.

Astrid Asi: Tänapäeva globaliseeruvas ühiskonnas saavad  inimesed takistusteta liikuda erinevate riikide vahel ning mitmeid toiminguid on võimalik sooritada kodust lahkumata interneti keskkonnas. Euroopa Liidus liiguvad vabalt isikud, teenused, kaubad, kuid nendega koos paratamatult ka kuritegevus.Kuritegevuse muutumine mobiilsemaks ja piiriüleseks on toonud kaasa olukorra, kus riigid ei ole võimelised üksinda selliste kuritegude vastu võitlema. Vajalik on kiire ja efektiivne koostöö ja informatsiooni vahetus riikide vahel.

Rahvusvahelise koostöö üheks eelduseks on riikide menetlus- ja materiaalõiguslike normide teatavas osas ühtlustamine.  Teiseks, ja ilmselt olulisemaks, eelduseks on riikide õiguskaitseasutuste  vaheliste otsekontaktide loomine.

Seni on koostöö toiminud valdavalt erinevate konventsioonide alusel,  seda ka EL riikides. Hetkel olemasolev õiguslik raamistik rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusealaseks koostööks on suhteliselt jäik, menetlus on bürokraatlik ning aeganõudev. Üldises maailmapraktikas on olnud juhtumeid, kus teisele riigile esitatud õigusabipalve kohta tuleb vastus alles aastate pärast.

Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on EL alustanud äärmiselt aktiivset tegevust piiriülese kuritegevuse vastases võitluses ning  karistusõiguse ja menetluse normide harmoneerimisel.  Sealjuures püütakse astuda samme just koostöö lihtsustamise ja kiirendamise suunas.

Kuid suhetes kolmandate riikidega ei ole täna loomisel instrumente, mis sunniks riike tõhusamale koostööle. Seega menetluse efektiivsemaks muutmiseks tuleb hoida olemasolevaid ja leida  uusi partnereid teiste riikide õiguskaitseasutustes ning alahinnata ei tohiks ka osalemist erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

Olavi Kavald
Diskussiooni juht

13.00 - 13.10
Teema sissejuhatus
Marek Helm, Maksu- ja Tolliamet

Kas kaasame sisejulgeoleku tagamiseks olemasolevaid erasektori ressursse piisavalt efektiivselt? Kas erasektori poolne huvi ja riigi poolne valmidus koostööd teha on ikka olemas ja mis võiksid olla uued arengusuunad?

13.10 - 14.00
Diskussioon eeloleval teemal

Kas ja kellel on vajalik võimekus olemas? Kas valdkond on  piisavalt rahastatud  ja nähakse võimalusi paremaks kaasamiseks või funktsioonide osaliseks üleandmiseks erasektorile?

Marek Helm, Maksu- ja Tolliamet	Tanel Meiel, Kaitseliit, Küberkaitse üksus	Toomas Saarma, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda	Erik Ernits, Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit

Marek Helm: Võrdse ja ausa konkurentsi tagamiseks on oluline nii riigiasutuste kui ka erasektori panus ja koostöö. See võib ühelt poolt olla andmete ja teabe vahetus, kus riigiasutused saavad paremini profileerida ja oma ressursse suunata riskantsematele valdkondadele ja erasektor saab riigilt võrdlusandmeid, et paremini jälgida majanduslikke trende oma valdkonnas ning luua riigi poolt kogutud andmete baasil uusi teenuseid. MTAl on häid näiteid koostööst mitmete erialaliitude ja katusorganisatsioonidega.
Valitsuse poolt on korduvalt öeldud, et lähiaastatel riigiasutuste kulutused ei saa tõusta ja seda enam tuleb analüüsida, kuidas on võimalik meie ühiseid huve kaitsta ning teha neid ebaõiglaselt ärakasutavate petturite ja muude õigusrikkujate elu keeruliseks ja tagada samas korralikele kodanikele parem elu- ja ettevõtluskeskkond. Kõige esmasel tasandil on oluline igaühe elementaarne hoolsuskohustus ja kodanikujulgus selle asemel, et lihtsalt silmad kinni pigistada. Järgmistel tasanditel on näiteks MTAle suureks abiks tubakafirmade praktika, mis juba aastaid suunab natuke vahendeid õiguskaitseorganitele, et viimsed saaksid nende abil sihtotstarbeliselt parandada salatubaka vastu võitlemist. Samuti on ameti jaoks oluline pidev koostöö intellektuaalse omandi õiguste valdajatega, kelle abiga suudame tuvastada võltskaupa, mis lisaks IO õiguste rikkumisele võib olla ka potentsiaalselt ohtlik. Selliseid näiteid on veelgi.
Mitmete tugiteenuste võimalikust üleandmisest erasektorile oli mõned ajad tagasi ka meedias palju juttu. Kõiki ülesandeid ei saa riik loomulikult üle anda. Tõenäoliselt on teist paljudel meeles mitmete ehitussektori ettevõtete loobumine võidetud hangete lõpuleviimisest aga riik ei saa lubada, et seadusega pandud ülesanded jääksid, kuni uue hanke tegemise ja võitja selgitamiseni lihtsalt täitmata.
Koostöö osas peavad nii riik kui ka erasektor käituma ratsionaalselt ja otsima mõlemale poolele kasulikke lahendusi. MTA otsib selliseid võimalusi ise ja julgustab ka kõiki teisi - iga idee selliste lahenduste leidmiseks ja kasutuselevõtmiseks on teretulnud.

Tanel Meiel: Era- ja riigisektori koostöö? Võimalik kui on ühine motivaator ning teineteise mõistmine. Vajalik eekõige lähtekohtade selgus ning ühiste eesmärkide kirjeldust. Edukuse aluseks on koostöö, see peab olema kahesuunaline- andes tuleb ka saada ning vastupidi.

Toomas Saarma: Meie arvates on üheks riigi ja kohaliku omavalitsustega koostöö võimaluseks vara müügi korraldamine ja läbiviimine. See loob võimaluse tegeleda sellega professionaalsel tasemel ning võimaldab riigil kui ka kohalikul omavalitsustel säästa oluliselt aega ja raha ning panustada rohkem oma põhiülesannetele.
Teiseks oluliseks koostöö valdkonnaks oleks kaasabi osutamine majandusalaste kuritegude uurimisel, aidates analüüsida ja tuvastada kuriteo tunnustega majandustehinguid ja nende tehiolusid.

Erik Ernits: Sisejulgeolekule eraldatud vahendid on võrreldes kolme aasta taguse ajaga vähenenud. Hetkel tegeleb riik reealselt ainult arengukavades esimesteks prioriteetseks tõstetud ülesannete lahendamisega, väljapoole jäävaga tegeletakse pealiskaudselt ja kaootiliselt. Jättes osa ülesandeid faktiliselet täitmata, delegeeritakse need vaikimisi erasektorile või vabatahtlikele.

Arvestada tuleb esiteks, et on hulk tegevusi, mille delegeerimine erasektorile või vabatahtlikele ei ole mõistlik ja teiseks, kui riik ootab erasektorilt mingite ülesannete sisulist täitmist, siis peab ta tagama ka tingimused ning vahendid, et täitmine praktikas võimalik oleks. Parema tulemuse saavutamiseks tuleks erasektor erinevatesse muudatusprotsessidesse võimalikult varakult kaasata.

Olavi Kavald
Diskussiooni juht

14.00-14.10
Teema sissejuhatus
Marko Pomerants, Riigikogu õiguskomisjon

Kas ühiskonna üldine valmisolek  - erasektori huvid ja riiklikud strateegiad kattuvad piisavalt ja toetavad sidusamat riigi- ja erasektori partnerlust võitluses majanduskuritegevusega?

14.10-14.45
Diskussioon eeloleval teemal

Kas olemasolevad strateegiaid (“Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad kuni 2015" jt) täidetakse tulemuslikult ja kas nähakse ette vajadust täiendavate riiklike strateegiate järele.

Marko Pomerants, Riigikogu õiguskomisjon	Rait Maruste, Riigikogu põhiseaduskomisjon	Indrek Tibar, rahapesu ekspert, TÜ doktorant

Marko Pomerants: Kas Eesti erasektor on oma huvisid võitluses majanduskuritegevusega kunagi üleüldse defineerinud või seisneb konkurentsivõime madalates maksudes ja kvalifitseeritud tööjõus? Kui traditsiooniline sotsiaalpartnerlus on läbi elamas raskeid aegu, kas siis on potentsiaali uuteks aruteluteemadeks.

Maksumaksja on raha saatnud - avastatagu kuriteod. Kas strateegiad ja adekvaatne reageerimine majanduskeskkonnamuutustele  käivad käsikäes või pätid sammukese ees?

Indrek Tibar: Riigi- ja erasektori partnerluse aluseks pean vastastikust usaldust. Teadaolevalt on usaldus aga raske tekkima ning selle purunemine käib seevastu hõlpsalt. Usalduse puudujäägid on ühelt poolt avaliku sektori poolse ülereguleerimise põhjuseks, aga teisalt ka viimase tagajärjeks. Ülereguleerimist, sellega seotud asjaajamise keerukust, ning maksukoormust peetakse suhteliselt üksmeelselt varimajanduse peamisteks põhjusteks. Ülereguleerimise üks osa on ka ülekriminaliseerimine. Viimase suhtes on juba asutud tegutsema. Leian, et ühiskond on nüüdseks arenenud sellevõrra, et on aeg hakata tegelema ülereguleerimise küsimusega laiemalt.

Olavi Kavald
Diskussiooni juht

15.00 - 15.15
Teema sissejuhatus
Lauri Abel, Kaitseväe Peastaap

Kuidas mõjutab üha kasvav majanduskuritegevuse trend nii sise- kui rahvusvahelist majanduslikku-ja poliitilist julgeolekut?

15.15 - 16.00
Diskussioon eeloleval teemal

Milles seisneb kaasaegses infoühiskonnas ennekõike valdkondlik edu saavutamine? Millist rolli mängib siin era ja riigisektori tõhusam koostöö? Millistele meetmetele keskendub muu maailm  ning milline on parim valdkondlik rahvusvaheline praktika.

Lauri Abel, Kaitseväe Peastaap - USA parim praktika	Peeter Palo, Europol, Europoli praktika

Lauri Abel:

2005. aasta augustis tabas Ameerika Ühendriike orkaan Katrina, mille tagajärgede likvideerimine oli üks suurimaid tsiviil-militaarkoostöö operatsioone USA ajaloos, mis on Ameerika Ühendriikide pinnal toimunud. Käesolevas lühiloengus vaatleme põhilisi õppetunde ja väljakutseid, mida USA relvajõud kogesid, tagades toetust tsiviilvõimudele. Ehkki võib ju väita, et USA ja Eesti võrdlus on suhteliselt kohatu, kuid ma proovin välja tuua just need õppetunnid, mida ka Eesti saaks oma kriisiohjes edukalt kasutada.

Peeter Palo:

Juba mõnda aega oleme ajastus milles kuritegevus, kaasarvatud majanduskuritegevus ei tunne piire ega rahvusi, mistõttu ainuüksi riigi tasandil sellega tegeledes ei jõua kaugele. Rahvusvaheliste organisatsioonide, kelle ülesandeks on pandud on piiriülese kuritegevuse vastu võitlemine, edukus sõltub suurel määral erinevate institutsioonide koostööst ja nende teadlikkusest, millist informatsiooni kuhu, kuidas ja mille jaoks edastatakse.

Mitmete kuriteoliikide puhul, seda eriti erinevat majandusalaste kuritegude puhul, ei ole õiguskaitseorganitel tänapäeval võimalik saavutada edu ilma erasektorit kaasamata, vajalikku kompetentsust on kiiresti muutuvas maailmas lihtsalt võimatu vajalikul tasemel säilitada. Me oleme seda endale selgelt teadvustanud ning seetõttu on Europol asunud teele, mille üheks oluliseks sihiks on luua stabiilne erasektori koostööpartnerite võrgustik ning kaasata ka tööstusettevõtted võitlusesse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. Sellisest koostööst lõikavad kasu kõik osapooled ning kogu ühiskond tervikuna.

Olavi Kavald
Europol, sideohvitser