Eesti Personalitöötajate Konverents: Asendamatud tööriistad 2018. aastaks

Meeleolu loob akordionist Henn Rebane.

Tööturg on tegemas läbi mitmeid muudatusi, mis on tingitud majandusest, demograafilistest muutustest ja poliitilistest otsustest. Täpselt ei oska meist keegi ennustada tulevikku, aga ometi on mõistlik läbi mõtelda erinevad stsenaariumid, mida lähitulevik tuua võib ja teha juba praegu ettevalmistusi, et muutustega edukalt toime tulla. Ettekandes keskendume trendidele, mida toob tõenäoliselt kaasa nii 2018. aasta kui ka lähitulevik.

Ettekande raames põikame UK-sse ja tutvume sealsete aktuaalsete teemade ning trendidega nii inimeste juhtimise kui ka töösuhete vallas üldisemalt. Tõepoolest seal on meist mõneti erinev kultuuriruum, töösuhteid reguleeriv seadusandlus ja võimaluste mastaapsus, kuid kokkuvõttes taandub kõik siiski ühele ning olulisimale - inimestele ning siis muutuvad (riigi)piirid juba sekundaarseks.

• Aina enam võimust võttev “tööampsumajandus” (gig economy) ja selle mõju kõikidele sidusrühmadele
• Töötajate heaolu ning õnnetunne ON olulised – viisid selle tagamiseks
• Mammut-mõõtu 100+ küsimustikega töötajate rahulolu-uuringutel on lõpp
• Töötajate õppe- ja arendamistööriistad, milleta targad ettevõtted kuidagi ei saa

Ettekandes keskendun teistelegi teemadele, millest inspireerivat mõtteainet endaga kaasa võtta ja -miks mitte- ka just oma ettevõttele ning inimestele sobiv versioon luua.

• Kuidas töötasu suurus mõjutab maksuvaba tulumaksu suurust?
• Kas maksuvaba tulumaksu muutumine mõjutab kokkulepitud töötasu suurust?
• Kuidas realiseerub töötaja soov vähendada tulumaksuvaba määra?
• Kas tulumaksuvaba määr mõjutab kokkuleppelist töötasu suurust?

• Uus töövaidluste lahendamise kord – mida arvestada tsiviilmenetluses? Millised protseduurilised reeglid muutuvad lihtsamaks, millised keerulisemaks?
• Mida õppida viimasest kohtupraktikast?

Katrin Kelder:

• Mis on õigem: kas koolitada ja arendada või õppida ja areneda?
• Aeg õppimiseks?
• Kuidas võiks jaguneda vastutus ettevõtja ja töötaja vahel?
• Kas võrdsus või õiglus? Süsteemne lähenemine, arutleme, mida selle all mõelda?
• Missugused on kogemused ja sihid õppe ja arendustegevuse korraldamises Lennujaama näitel

Sten Gavronski:

• Kuidas saab võimalikult mugavalt läbi viia ja ülevaadet pidada oma ettevõtte töötajate koolitustest?

• Finantsjuhi ootused personalijuhile
• Milline finantsinfo peaks pakkuma huvi personalijuhile ja kuidas seda leida
• Kuidas finantsinfot „lugeda“
• Mida teha selleks, et parandada finantsosakonna ja personaliosakonna koostööd?

Tööpsühholoogia teste kasutatakse peamiselt kahel otstarbel:

• Organisatsioonisisestes uuringutes, näiteks töörahulolu, töötajate heaolu, tööelu kvaliteet, tööstress, kiusamine ja vägivald tööl, tööohutuse kultuur, töömotivatsioon (sh töömotivatsiooni süsteemid) uuringutes
• Personalivalikul (vakantsete töökohatade täitmisel) või spetsiifilisel valikul, näiteks talentide valikul, spetsiaalse koolituse jaoks valikul, juhtide reservi loomisel jms. Infotoas räägime mõlemast testimise kasutamise vajadusest ja proovime ka ise testimist

• Laisa töötaja sündroom - kas eksisteerib ja mida sellega ette võtta?
• Pimenurgad juhtimises - kas eksisteerivad ja kuidas neid rohkem valgustada?
• Imed juhtimises ehk kuidas vastutöötajatest mõnikord kõige pühendunumad saavad?

Mõlgutame mõtteid tulevikust, mis pea-aegu ongi kätte jõudnud. Kõigepealt peaksime leidma vastuse intrigeerivale küsimusele - kas personalijuht hakkab tulevikus juhtima personali või hoopis roboteid, mis teevad personalitööd? Rääkides erinevatest personaliga seotud töödest, siis mille jaoks on vaja personalitöötajat ja mida teeb masin juba täna inimesest paremini? Sellele püüamegi koos mõtiskledes konkreetsemaid vastuseid leida.

Juba enne seda ettekannet mõelge end sisse teemasse “Juhitamatud inimesed”. Kes nad on? Miks see meile nii tundub? Mis perspektiivist see meile nii tundub – kas juhi või meeskonnaliikme omast? Kas mul on positiivseid kogemusi oma arvamuse muutumisest juhitamatute inimeste osas? 

Jõuame oma lühikese arutelu käigus tõenäoliselt selleni, et juhitamatuid inimesi tegelikult polegi olemas. Selle järelduseni jõudmiseks käime läbi isiklikud ja keskkonnast sõltuvad põhjused, miks me asju ikkagi selliselt näeme. Seostame teema eesmärgipärase ja mõtestatud tegutsemisega ning individuaalse motivatsiooni eripäradega. Katsume abi saada 21. sajandi võtmeoskuste valdamisest ja teha järeldusi. Usun, et jõuame teha ka plane lähitulevikuks.