Õendustöötajate arenguprogramm

• E-tervise ja digitaalse meditsiini ülesehitus Eestis
• Tervise infosüsteem (andmete edastamine, vaatamine) ja kuidas see toimib tänu tervishoiuteenuse osutajate (TTO) infosüsteemidele?
• Kuidas toimub digitaalne dokumenteerimine infosüsteemides ja e-teenustes. Mis nõuetest tuleb lähtuda ning mis on masinloetavad andmed?
• Riiklikud registrid, andmekogud ja taristus – tehnilised lahendused ehk kuidas ja mis andmeid riiklikult kogutakse?
• Digitaalsed lahendused tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Teenused arsti töölaualt patsiendini – mis on täna olemas ning kuidas üks e-teenus jõuab ideest arenduseni?

• Tervishoiuteenuse osutamise kohustus – mis hetkest on tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmitud; mis õigused kaasnevad meditsiinitöötajal, kui on kehtiv tervishoiuteenuse osutamise leping; kas meditsiinitöötaja saab ravimisest keelduda; kas patsient saab keelduda elupäästvast ravimist?
• Meditsiinieetika põhimõtted ja raamistik – kõik ei pea olemas õigusregulatsioonis, millest tänapäeva meditsiin ravimisel lähtub
• Patsiendi õigused oma andmete kätte saamiseks – mis andmeid, kuidas ja kuna tohivad patsiendid või nende lähedased küsida? Kas informatsiooni andmisest tohib keelduda?
• Teavitatud nõusolek – kuna ja millest tuleb patsienti informeerida? Mis on piisav teavitamine ja mis vormis tuleb see dokumenteerida?
• Elu algus ja lõpp – kuidas on need reguleeritud õigusaktides ning mida peaks iga meditsiinitöötaja teadma?

Loengul selgitatakse eluliste näidete abil terviseandmete dokumenteerimise ning kasutamise nõudeid. Käsitletakse ka senist praktikat vastutusjuhtumite menetlemisel ning jagatakse näpunäiteid, mida peaksid meditsiiniõed teenuse osutamisel patsiendile arvestama, et tagada vastavus õigusaktidele, kaitsta oma huve ja õigusi ning vältida konflikte. Loengul osalenu teab, mida ta peaks oma igapäevatöös andmekaitse aspektist arvestama ning kuidas maandada riske ja lahendada praktikas ettetulevaid olukordi.

• Millised patsiendi andmed ja kuidas tuleb dokumenteerida?
• Kuidas dokumenteerida patsiendi teavitamine?
• Millised on erinevused patsiendi eriliigiliste andmete töötlemisel võrreldes tavaliste andmete töötlemisega?
• Millised on patsiendi õigused oma eriliigiliste andmete ja tervishoiuteenuse dokumentide suhtes?
• Mida arvestada kaugteenuste puhul, sidevahendi abil nõustamisel ja andmete elektroonilisel edastamisel?
• Kes ja millistel juhtudel võib vaadata patsiendi andmeid erinevates infosüsteemides?
• Milliseid patsiendi andmeid ja kuidas võib kasutada?
• Kas ja millises ulatuses võib isiklikke seadmeid (nutitelefon, tahvelarvuti) kasutada tervishoiuteenuse osutamisel?
• Mida silmas pidada ja kuidas käituda kui on juhtunud andmekaitsealane rikkumine – näiteks patsiendi andmed on ekslikult edastatud valele isikule?
• Milline on senine rakenduspraktika ja sanktsioonid järelevalvemenetlustes ja kohtuasjades ning mida nendest õppida?

• Empaatilise suhtlemise alustalad
• Konflikti emotsionaalne dünaamika. Kuidas tekib konflikt ning kuidas ennetada enda rolli selles?
• Kuidas tugevad tunded muudavad ajutegevust ja millega me peame arvestama suheldes kriisi hetkes oleva inimesega?
• Suhtlemine mureliku/ärevuses inimesega
• Suhtlemine provotseeriva/häiriva käitumisega inimesega
• Suhtlemine verbaalselt agressiivse inimesega. De-eskaleerimine

• Mis on kaastunderahulolu
• Mis on kaastundeväsimus
• Mis kaastundeväsimust soodustab, kuidas seda ära tunda nii endal kui teistel
• Läbipõlemissündroomi olemus
• Läbipõlemissündroomi 5 astet
• Mis läbipõlemist soodustab, säilitab ja süvendab
• Kuidas ennast hoida ja aidata, et nii kaastundeväsimust kui läbipõlemist ennetada
• Kuidas hoida ennast heas töökorras ehk mida teha, et üldine psühholoogiline heaolu ja vastupidavus püsiks
• Kuidas ennast märgata, hoida ja toetada igapäevases tööelus ja rasketest olukordades

• Millele mõelda ja millega arvestada töötades grupiga või grupis?

• Tööõiguse olulisemad aspektid töötaja seisukohalt
• Tööõiguse nüansid seoses töötervishoiuga
• Mida peaks meditsiinitöötaja teadma seoses kutsehaigustega ja tööõnnetustega?

• Sotsiaaltöötaja roll meditsiini asutuses: kes, mida teeb ja millal ühendust võtta?
• Abivajavast lapsest teatamine: mis andmed ja kellele võiks edastada?
• Kes on abivajav laps, mida tähele panna, kuhu pöörduda, mida annab ise teha?
• Asutused, kuhu pöörduda ja kust võiks informatsiooni saada
• Abivajaduse varajane märkamine (pereõdedele, lasteasutuste õed)
• Kohaliku omavalitsuse roll abi korraldamises
• Täisealise patsiendi abistamise võimalused (töövõimehindamine, puue, päevakeskused)
• Eakad patsiendid (koduhooldus, hooldekodu, eeskoste)