Eesti dokumendihaldus X: Pilk minevikku, hetkeseis ja tulevik – koostöös MTÜga Dokumendihaldurite Ühing

Janne Kerdo
Tallinna Majanduskool, Ametnikutöö osakonna juhataja

Katrin Roosileht
MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, juhatuse esimees

Kädi Riismaa
Riigikantselei, Dokumendihalduse osakonna juhataja

• ülevaade valdkonna koordineerimisest ja normatiivsest keskkonnast
• Euroopa Liidu ühtsete dokumendihaldussüsteemi nõuete rakendamisest
• üleminekust paberivabale dokumendivahetusele
• dokumendivahetuskeskusest, XML-keele kasutuselevõtust, XML varamust

Anne-Mari Vunder
Tallinna Linnakantselei

1. Dokumendihalduse olukord 15. novembril 2000. a, kui võeti vastu avaliku teabe seaduse esimene redaktsioon.
2. Riigihanke korraldamine ühtse dokumendihaldussüsteemi saamiseks - võitjaks osutus Postipoiss
3. Juurutamise raskused
4. 1. mai 2005 - esimese täiselektroonilise menetlusprotsessi juurutamine
5. Mis meil praegu on
6. Tulevik

Raivo Ruusalepp
Eesti Äriarhiiv

• Dokumendihalduse standardimine
• Elektroonilise dokumendihalduse kõrgaeg
• Dokumendihaldus ja e-valitsemise arendamine

Veiko Berendsen
AS Webmedia, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Dokumendihalduse tulevik üldises infohalduse tuleviku kontekstis. Kas alternatiivid on (1) parimal viisil asjaajamise ja dokumendihalduse tugifunktsiooni täitmine või (2) infoarhitektuuriline vaade, mis ei pea oma keskseks tööriistaks dokumentide loetelu, vaid teenuseid, info liigitamist ja juurdepääsu. Milline on dokumendihalduri kutse tulevik. Mida peaks muutma kutsestandardites ja koolituskavades.

Tehnoloogiliste muutuste võimalik mõju dokumendihalduri tööle.Dokumendihaldustarkvara funktsionaalsusnõuete tulevik. Kui sügavad peaks olema dokumendihalduri tehnoloogilised teadmised?Dokumendihalduse normatiivne keskkond: kas stabiliseeriv või muutustele kohustav? Mis saab dokumentide loetelust? Kas arhivaaliga on midagi peale hakata?

Meelelahutuseks musitseerib saksofonist

Monika Saarmann
Tallinna Tehnikaülikooli doktorant

Pole enam uudis, et e-post sisaldab suure osa organisatsioonile olulisest infost. Aga kuidas e-post laiemas plaanis sobitub ettevõtte sisuhaldusesse (ECM)? Ja ikkagi see vana küsimus - kuidas panna töötajaid oma kirjavahetust korrastama ja kättesaadavaks tegema?"

Kaupo Lepasepp
Advokaadibüroo Sorainen

• Õiguslik raamistik – Eesti ja EL-i õigusaktid
• Kas ja kuidas võib e-arveid kasutada raamatupidamises ja maksuarvestuses?
• Kuidas minna e-arvetele üle koos oma klientide ja tarnijatega?

Kersti Treulich
OÜ Webware

Asutuses kogutav info, mis on oluline ja mis mitte - kuidas sellel vahet teha?

• Info kogumise võimalused ning nendest tulenevad ohud
• Info terviklikkuse tagamine, info kasutatavus ja salastatus
• Vastutus kogutud info kasutamisel ja säilitamisel

Valdo Praust
digiallkirja seaduse kaasautor pikaaegsete kogemustega andmeturbespetsialist

• Digiallkirjastatud tuhandeeurone laenuleping muutub üleöö miljonikrooniseks. Kas tõesti?
• Arvuti annab omapäi digiallkirju, inimene ei tea sellest midagi? Luulu või reaalsus?
• Identiteedivarguse teine tulemine?
• Kas digiallkiri läheb dokumendi pikal säilitamise "hapuks"? Kuidas seda vältida?
• Luubi alla võetakse need ja veel mõned sarnased aktuaalsed teemad, mis on väljaspool kitsast IT spetsialistide ringi kahjuks äärmiselt vähetuntud.

Janne Kerdo
Tallinna Majanduskool, Ametnikutöö osakonna juhataja