EESTI JULGEOLEKU KONVERENTS 2011: Julgeoleku ja turvalisuse kontroll versus privaatsuse kaitse

Päeva juhib ja diskussiooni arendab Hannes Võrno

10.10 - 10.20
Teema sissejuhatus:

Erkki Koort
Siseministeerium, sisejulgeoleku asekantsler

10.20-11.00

Jätkub diskussioon antud teemal

Martin Hirvoja
Justiitsministeerium, asekantsler

Erkki Koort
Siseministeerium ,sisejulgeoleku asekantsler

Andres Anvelt
Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees, poliitik, kirjanik

Kalle Laanet
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees

Diskussiooni juhib Hannes Võrno

11.00 - 11.10
Teema sissejuhatus:

Margus Püüa
Riigi Infosüsteemide osakonna juhataja

11.10 - 12.00
Jätkub diskussioon antud teemal:

Margus Püüa
Riigi Infosüsteemide osakonna juhataja

Sami Seppänen
Elisa Eesti, juhatuse esimees

Diskussiooni juhib Hannes Võrno

Andres Anvelt
Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees, poliitik, kirjanik

Sami Seppänen
Elisa Eesti, juhatuse esimees

Jaan Toots
ettevõtja

Diskussiooni juhib Hannes Võrno

14.00 - 14.10

Sissejuhatus:

Herko Sunts
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja

14.10 - 15.00
Jätkub diskussioon antud teemal

Herko Sunts
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja

Andrus Ossip
G4S Eesti AS'i juhatuse esimees

Andrus Hinrikus
Swedbank AS'i vastavuskontrolli juht

Diskussiooni juhib Hannes Võrno

15.15 - 15.25
Sissejuhatus:

Eerik Kergandberg 
Riigikohus riigikohtunik

15.25 - 16.00
Jätkub diskussioon antud teemal

Üllar Lanno
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, direktor

Eerik Kergandberg
Riigikohus, riigikohtunik

Diskussiooni juhib Hannes Võrno

16.00-16.10
Sissejuhatus:

Andres Anvelt, Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees, poliitik, kirjanik

16.10-17.00
Jätkub diskussioon antud teemal:

Andres Anvelt, Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees, poliitik, kirjanik
Erkki Koort , Siseministeerium ,sisejulgeoleku asekantsler
Kalle Laanet, Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees

Diskussiooni juhib: Hannes Võrno

Päevajuht Hannes Võrno

Seisukohad:

Andres Anvelt

Õigusriigis peavad riigi õigused ja kohustused kodanike eraellu tungimisel olema selgelt ja ühemõtteliselt seadusega reguleeritud.
Riigi ülesanded sisejulgeoleku osas ei saa olla erinevalt tõlgendatavad.
Julgeoleku tagajad ja nende ülesnaded tulenevad ainult seadusest.
Õigusriik versus riigi sisejulgeolek - kas Eesti ühiskond on suutnud 20 taasiseseisvus aasta jooksul leida tasakaalu või kisub viimasel ajal kiiva just sisejulgeoleku suunas.
Hirm vabaduse kaotamise ja ebaturvalisuse ees: kas  meie mineviku pärand, meedia klikiahnus või poliitikute manipulatsioon?

Kalle Laanet

Me ei tohi järele anda terroristide-hullude soovidele, kelle eesmärk on saada tähelepanu ja selle kaudu külvata hirmu demokraatlikes ühiskondades.
Meil on hea tahtmise korral võimalik riske minimaliseerida, et taolised sündmused ei toimuks. Ainus mida me teha saame inimeste põhiõigusite piiramist suurendamata, on võimalus turvalisust tõsta!
Riskide maandamisel ja kuritegude ennetamisel on oluline monitoorida meie elukeskkonda ja analüüsida selles toimuvaid protsesse, sealhulgas meedia kaudu, kuid teisalt on oluline arendada koostööd ka kodanikega, kasvatada kodanikes tähelepanelikkust ja sotsiaalset tundlikkust turvariskide äratundmisel.

Sami Seppänen

Info kogumine, veelgi täpsemalt öeldes info tekkimine, on telekommunikatsiooni ettevõttes äritegevuse iseloomu tõttu elementaarne. Teabe kogumine aitab tagada ja suurendada ühiskonna turvalisust. Turvalisus tähendab minu jaoks seda, et tulen õhtul suusatamast, jätan suusad õue majaseina najale ning need on alles ka järgmisel hommikul. Kas selline tavakodaniku unistus võiks täituda?
Välismaal äri alustavad ettevõtjad vajavad kindlasti riigi tuge. Siinkohal tasub eeskuju võtta Soomes juba toimivast institutsioonist Finpro. Miks mitte teha nendega koostööd või kaaluda Eesti-Soome ühisinstitutsiooni loomist, mis tähendaks, et Eesti ja Soome ärimeeste konsulteerimine toimuks ühes asutuses.

Üllar Lanno

Biomeetriliste andmete kogumine on ühiskonna turvalisuse huvides toimunud juba eelmise sajandi algusest, kui hakati kriminaalpolitsei poolt talletama sõrmejälgede kujutisi. Samast hetkest alates on olnud kurjategijatel plaan neid isikupäraseid sündmuskohaga siduvaid tõendeid manipuleerida või võltsida –   et oma isikut varjata. Kurjategijate liikumisvabaduse suurenedes alates käesolevast sajandist, seoses piiride ning -kontrolli kadumisega, loob vajaduse korrakaitsjatele kiireks ja operatiivseks andmevahetuseks. Tekkiv tulemus sõltub aga paljuski kogudes olevate andmete kvaliteedist. Infotehnoloogiline revolutsioon toob juurde ka uusi lahendusi, nii nagu käesolevast aastast käivituv automatiseeritud biomeetriliste andmekogude võrdlemine. See tähendab, et 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas saab tuvastada üle Euroopa neid isikuid, kes ühiskonna turvalist heaolu ühel või teisel moel rikkuda püüavad. Isikusamasuse eksimatu tuvastamine on ühtmoodi vajalik nii tsiviil- kui kriminaalprotsessides ning seaduslikud andmekogud biomeetriliste või ka muude andmetega on selle parima tulemuse saavutamiseks hädavajalik tööriist. Andmekogude enda turvalisus on küberrünnete ajastul aga hoopis teine teema.

Eerik Kergandberg

1. 13. mail 2006. aastal Õiguskantsleri poolt korraldatud konverentsil  „Infonälg versus privaatsusejanu“ peetud ettekandes[1] väitsin muuhulgas, et ilma söömata on võimalik elada tunduvalt pikemat aega kui ilma joomata. Minu teada ei ole loodusteadlased tänaseks suutnud  seda seisukohta kummutada. Loodan väga, et seda ei taha teha ka sotsiaalteadlased ja ehk seetõttu ei saa teha ka poliitikud  ega  ametnikud. Vähemalt mitte väga lihtsalt.  Ehk mõnevõrra selgemalt öelda püüdes, kui pateetiliselt see ka ei kõla: toetan igati hiljutist õnnetusejärgset Norra peaministri lootust, et selliste aga ka suuremate õnnetuste järgne meetmete võtmine ei tähenda eranditult vaid ühesuunalisi julgeoleku tagamisele  ja põhiõiguste kitsendamisele suunatud meetmeid ilma seejuures privaatsuse kaitse vajadustele mõtlemata.
2. Eelöeldu (s.t eeskätt vajadus pidada pidevalt silmas ka privaatsusekaitselist dimensiooni)  kehtib kahtlemata ka isikute individualiseerimiseks (identifitseerimiseks) kasutatavate nn biomeetriliste andmete (edasiselt BA) kogumise ja  kasutamise suhtes. BA kogumise ja kasutamise puhul oleks põhjust märgata ka vähemalt järgmisi spetsiifilisi probleeme:
2.1. Esiteks tuleks luua selge pilt sellest, millist erinevat nn kohtumenetlusevälist biomeetrilist teavet Eestis (eeskätt arstide poolt) kogutakse ja kuivõrd ning millistel tingimustel on selline teave  kättesaadav  kohtumenetluslikel eesmärkidel.
2.2. Teiseks tuleks silmas pidada, et biomeetriliste andmete kogumine, erinevalt muudest isikuandmetest, eeldab üldjuhul ka isiku kehalise puutumatuse riivet ja sellega seoses ka spetsiifilist legitimatsiooni.
2.3. Kolmandaks ei saa eitada, et tänapäeva üheks parimaks isiku identifitseerimist võimaldavateks  biomeetrilisteks  andmeteks on nn geneetilised sõrmejäljed.  DNA  analüüsidega kaasneda võivad täiendavad põhiõiguste riived ja muud ohud  ei ole aga paraku seni Eestis olnud piisavalt tõsiste arutluste objektiks.