Eesti Majanduskonverents: Finantssektori arengusuunad 2017. aastal

• Eesti finantsteenuste turul tegutseb järjest vähem universaalpankasid ja konkurents justkui väheneb. Aga kas vaadata tuleks vaid pankade pakutavat?
• Kõikjal maailmas on järjest rohkem finansteenuseid liikumas pankadest väljaspoole ja see loob palju uusi võimalusi kõigile, kes seni harjunud vaid oma kodupanga teenuseid kasutama.
• Eesti ettevõtjate jaoks on rahastamisallikaks üldjuhul vaid pangalaen, aga võimalusi on rohkem. Tasub vaadata börsi pakutavat, ühisrahastuid.
• Universaalpankadest väljaspool pakutavad finantsteenused ei pruugi olla kallimad ja on täiesti normaalne osa majandussuhetest. Samas võivad väiksemad ja innovatsiivsemad teenusepakkujad olla paindlikumad lahenduste pakkujad.

Rahandusilm vajab värskendust. Värskendus viitab muutusele võrreldes olemasolevaga. Eelduslikult positiivsele muutusele. Kuid kelle suhtes? Ja milleks? Mis kujul? Vastuseks võiks olla „enam turgu ja vaba konkurentsi“. Finantssektoris selle ülima reguleerituse tõttu on raske eirata turule sisenemise barjääre ja tegutsemise kulu, mis vähendab vaba konkurentsi. Reguleeritus on aga põhjus finantsstabiilsuse eesmärgist. Puuduv stabiilsus, nõrgad ja maksejõuetud pangad võivad maksumaksjaile ning ühiskonnale tervikuna muutuda päris kulukaks. Seega võiks „värskenduseks“ olla ka „rohkem regulatsiooni ja järelevalvet.“ Kes otsustab? Mis on trendid? Millised on mõjud?

• Finantsriskid Euroopas - Itaalia pangad ja riikide võlakoormused. Räägin, kuhu see välja viib
• Brexiti järelmõjud
• Globaalsed riskid 2017. aasta eel - aktsiate tagasiostud, ülevõtmiste kõrge tase, intressiriskid
• Võimalused Aasias

• Räägitakse palju erinevatest idufirmadest panganduse ümber, kuid kas nad päriselt ohustavad pangandust?
• Pangad ja regulatsioonid, kas regulatsiooni karmistumine peatab innovatsiooni?
• Millised on järgmised valdkonnad finantssektoris, mida innovatsioon muudab?
• Milline võiks Eesti võimalus selles valdkonnas olla?

Kuidas on juhtunud nii, et paljud meist teenivad pensioni kogudes raha rohkem pangale kui endale? Mis pilguga võiks üks Eesti pensionikoguja oma pensionivarale vaadata ja millist pensioni tulevikus oodata? Millised on sel teemal lahendamist vajavad probleemid, mida finantssektor ise saab lahendada? Mis oleks, kui kasutaks tänapäevaseid finantstehnoloogiaid ja läheneks kogu teemale teistmoodi, lähtudes pensionikogujast, mitte teenusepakkujast? Mida tark ja hooliv tööandja saaks teha, et tema töötajate pensionipõlv oleks muretum?

• Kasvukapital on saadaval tegutsevale ning positiivset rahavoogu tootvale ettevõttele
• Kapitali pakkujad on peamiselt Baltikumis tegutsevad kohalikud investorid – kuidas neid leida?
• Pakkuja turg

Paljud ettevõtted usuvad, et suudavad andmeid ise suurepäraselt analüüsida ja luua seeläbi konkurentsieelist. Aga võrreldes nende samade klientide käitumist teistes ettevõtetes võib tulemus olla hoopis midagi muud.
Laiapõhjaline andmeanalüüs aitab teha täpsemaid ärilisi otsuseid. Kuidas andmeid kogudes lisandväärtust luua? Mida tehakse andmetega Eestis, mida mujal? Millised on andmeanalüüsi trendid ja kuhu me liigume?

Tingimustes, kus tehnoloogia järjest odavneb, saavad ka väiksemad ettevõtted teha kiireid arenguhüppeid. Miks on aga sellisel hetkel ja sellises keskkonnas oluline kapitali kättesaadavuse parandamine? Ettevõtete arengufaasid, võimalused ja riskid finantsturgudel.r