Olavi Kavald
Diskussiooni juht
11.00-11.10
Teema sissejuhatus
Priit Heinsoo, Siseministeerium, Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika büroo
Kas olemasolev riiklik süsteem võitluses üha globaliseeruva ja projektipõhise majanduskuritegevusega (sh küberkuritegevusega) on piisavalt tõhus ning jätkusuutlik?
11.10-12.00
Diskussioon eeloleval teemal
Kas oleme kurjategijate poolt esitatud väljakutseteks piisavalt valmis? Millised oleksid võimalikud arengusuunad ja süsteemsed muutmisvajadused, olemaks veelgi tulemuslikumad?
 |
 |
 |
 |
Priit Heinsoo, Siseministeerium, Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika büroo |
Norman Aas, Riigiprokuratuur |
Raigo Haabu, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkriminaal-politsei |
Astrid Asi, Justiitsministeerium |
Norman Aas: Ei ole olemas tumedat allmaailma, kus kõik ebaseaduslik aset leiab. On globaliseeruv majandus ja sellest kasu lõikav kuritegevus. Ei ole enam ka suurt erinevust organiseeritud kuritegevuse ja nn organisatsioonilise kuritegevuse vahel. Just majanduskuritegude kontekstis on sageli suuremaks ohuks näiliselt legaalsed ettevõtted, kelle tegevus on seotud kuritegudega.
Finantskriisi käigus langenud õiguskaitseasutuste eelarved raskendavad kurjategijatega sammu pidamist. Lahenduseks on spetsialiseerumine, prioriteetide seadmine ja koostöö, sh koostöö erasektoriga.
Prioriteedid tähendavad aga ka otsust jätta midagi tegemata.
Raigo Haabu: 1. 2001. aastal FBI poolt läbiviidud uuring näitas, et küberkuritegevuse ohvriks oli langenud 200 uuringus osalenud ettevõtet ja kahjusumma oli neis kokku 37 miljonit USD. Võib eeldada, et praeguseks hetkeks on see summa oluliselt suurem ja võrreldav narkokuritegevusest saadava kriminaalse tuluga, kui mitte suurem. Üksnes 2011. aasta jooksul sai FBI 350 000 avaldust ettevõtetelt küberkuritegevuse ohvriks langemise kohta. Uuring on välja toonud ka seda, et juunis 2011. on USA-s 73% ja maailmas 65% internetikasutajatest langenud suuremal või vähemal määral mingi kübersüüteo ohvriks. Eestis on internetikelmust arv viimastel aastatel kasvanud igal aastal ca 20%. Arvestada tuleb siinjuures, et enamik väiksemaid küberkuritegusid jääb latentseks.
Järeldused:
a) majanduskuritegude valdkonnas on kõige enam tulutõotavaks tegevuseks lähiaastatel küberkuritegevus.
b) Küberkuritegevusega (eriti kõrgtehnoloogilise nn hi-tech kuritegevusega) kaasneb tavaliselt ulatuslik rahapesu ehk küberkuritegevusega saadud kriminaaltulu moondamine legaalseks varaks. Suur roll on seega ka rahapesu tuvastamise ja menetlemise võimekuse tõstmisel.
c) Rahapesu kuriteokoosseis võimaldab rakendada nn laiendatud konfiskeerimist ehk siis kasvab kriminaaltulu tuvastamise roll riigis.
2. Kriminaalpolitseis seni rakendatud struktuurne ülesehitus nii majandus- kui küberkuritegude vastu võitlemisel tuleb kaasajastada. Ehk siis struktuur peab toetama võimalikult efektiivset kuritegevuse vastast võitlust. Politseis ei ole senini eraldi küberkuritegevuse vastase võitluse üksust moodustatud. Senini on küberkuritegevuse vastasele võitlusele lähenetud süüteokoosseisu põhiselt, mitte modus operandi põhiselt.
Järeldused:
a) politseisse moodustatakse eraldi üksused, mis menetlevad arvutisüsteemide vastu toimepandud kuritegusid, IT-süsteemide abil toimepandud kuritegusid ja viiksid läbi digitõendite kogumist, hoidmist ja vaatlust.
b) panustatakse süstemaatiliselt kübekuritegude vastu võitlemiseks vajalike vahendite ja taristu järk-järgulisse uuendamisesse kooskõlas keskkonnas toimuvate muutustega.
3. Uued võimalused äri ja majanduse edendamisel tingivad lähitulevikus ka uute riskide esilekerkimise. Näiteks Ernst&Young’i uurimuse põhjal on 2011. aasta jooksul küsitletud valimist ainult 20% neid, kes ei ole mõelnud kasutusele võtta nutitelefoni. Väga suureks on nende ohtude ennetamisel muutumas erasektori ja ka kolmanda sektori roll. Osaliselt on erasektori kaasamine kohustuslik läbi rahvusvaheliste lepete (erinevad konventsioonid) ja seaduste, teisalt tuleb tehniline ja ka teenuste areng valdavalt läbi erasektori. Seega võib ja peab olema nii erasektor kui komas sektor kaasatud kuritegevuse ennetamisesse ja ka koolitamisesse. Ühelt poolt on vaja viia ennetavad sõnumid sihtgruppideni ja teiselt poolt koolitada probleemidega tegelejaid.
Astrid Asi: Tänapäeva globaliseeruvas ühiskonnas saavad inimesed takistusteta liikuda erinevate riikide vahel ning mitmeid toiminguid on võimalik sooritada kodust lahkumata interneti keskkonnas. Euroopa Liidus liiguvad vabalt isikud, teenused, kaubad, kuid nendega koos paratamatult ka kuritegevus.Kuritegevuse muutumine mobiilsemaks ja piiriüleseks on toonud kaasa olukorra, kus riigid ei ole võimelised üksinda selliste kuritegude vastu võitlema. Vajalik on kiire ja efektiivne koostöö ja informatsiooni vahetus riikide vahel.
Rahvusvahelise koostöö üheks eelduseks on riikide menetlus- ja materiaalõiguslike normide teatavas osas ühtlustamine. Teiseks, ja ilmselt olulisemaks, eelduseks on riikide õiguskaitseasutuste vaheliste otsekontaktide loomine.
Seni on koostöö toiminud valdavalt erinevate konventsioonide alusel, seda ka EL riikides. Hetkel olemasolev õiguslik raamistik rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusealaseks koostööks on suhteliselt jäik, menetlus on bürokraatlik ning aeganõudev. Üldises maailmapraktikas on olnud juhtumeid, kus teisele riigile esitatud õigusabipalve kohta tuleb vastus alles aastate pärast.
Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on EL alustanud äärmiselt aktiivset tegevust piiriülese kuritegevuse vastases võitluses ning karistusõiguse ja menetluse normide harmoneerimisel. Sealjuures püütakse astuda samme just koostöö lihtsustamise ja kiirendamise suunas.
Kuid suhetes kolmandate riikidega ei ole täna loomisel instrumente, mis sunniks riike tõhusamale koostööle. Seega menetluse efektiivsemaks muutmiseks tuleb hoida olemasolevaid ja leida uusi partnereid teiste riikide õiguskaitseasutustes ning alahinnata ei tohiks ka osalemist erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös.