KIIRENDI: Riski- ja kriisijuhtimise spetsialist

Õppepäeva eesmärk on anda osalejale selge arusaam, mis on kriisijuhtimine ja milleks on kriisiplaani vaja.

Teemad:

• Mis on kriis ja kriisijuhtimine organisatsiooni vaates
• Millised kriisid võivad igapäevast tööd häirida (äkilised, aeglaselt kujunevad, laiemad häired)
• Kriisijuhtimise peamised etapid: ettevalmistus, tegutsemine, taastumine
• Kriisimeeskond: rollid, vastutused, asendused ja otsustamine
• Mida kriisiplaan peab kindlasti sisaldama (kontaktid, varud, kontrollnimekirjad, lisad)
• Kuidas hinnata, kas kriisiplaan on päriselt kasutatav ja ajakohane
• Töötuba: oma organisatsiooni kriisiplaani põhiraami koostamine (rollid, käivitavad olukorrad, otsustusahel, suhtlus)

Õppepäeva tulemus: osalejal on olemas oma organisatsiooni kriisiplaani esmane struktuur koos rollijaotuse, otsustusahela ja plaani käivitavate olukordade kirjeldusega.

Õppepäeva eesmärk on anda osalejatele süsteemne arusaam sellest, kuidas organisatsiooni riske tuvastada, hinnata ja tähtsuse järgi järjestada ning kuidas nende põhjal ette valmistada kriisistsenaariume ja kaitsta kriitiliselt olulisi tegevusi.

Teemad:

• Mis on risk organisatsiooni vaates ja miks tuleb seda juhtida süsteemselt.
• Riskide tuvastamise põhimõtted ja peamised allikad (protsessid, inimesed, partnerid, tehnoloogia).
• Riskide hindamine: mõju ja tõenäosuse kirjeldamine ning prioriteetide seadmine.
• Kriitiliste tegevusprotsesside kaardistamine ja nende seosed riskidega.
• Organisatsiooni nõrkade kohtade ja haavatavuse tuvastamine.
• Toimepidevuse tagamise põhialused.

Õppepäeva tulemus: osalejal on olemas oma organisatsiooni esmane riskikaart ja kriitiliste stsenaariumide loetelu ning seatud prioriteedid selle kohta, millised protsessid vajavad kaitset esmajärjekorras.

Õppepäeva eesmärk on anda osalejatele selge arusaam sellest, kuidas kujundada tõhus kriisimeeskond: määrata rollid ja vastutusvaldkonnad, üles ehitada otsustusprotsess ning luua asenduspõhimõtted, mis tagavad paindliku kriisijuhtimise ka eriolukordades.

Teemad:

• Kriisimeeskonna koosseis ja vastutusvaldkondade jaotus
• Juhtimisahel ja otsustusprotsessi korraldus kriisiolukorras
• Asenduspõhimõtted ja kontaktiplaan ootamatuteks olukordadeks
• Partnerite ja riigiasutuste roll kriisijuhtimises

Õppepäeva tulemus: osalejal on valmis kriisimeeskonna struktuur koos peamiste ülesannete ja vastutusvaldkondade jaotusega.

Õppepäeva eesmärk on anda osalejatele selge arusaam sellest, kuidas kujundada ettevõtte välis- ja sisekommunikatsiooni kriisiolukorras, sh tehisintellekti kasutades.

Teemad:

• Kriisikommunikatsiooni põhialused kriisi ajal.
• Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida.
• Sõnumite ettevalmistamise põhimõtted erinevatele sihtrühmadele.
• Suhtlus meediaga ja avalike teadete koostamine.
• Sisekommunikatsiooni korraldamine kriisi ajal.
• Töö negatiivse tagasiside, kaebuste ja kuulujuttudega avalikus ruumis ja sotsiaalmeedias.
• Infovälja ja sihtrühmade hoiakute jälgimine
• Tehisintellekti kasutamine kriisikommunikatsioonis: eelised ja piirangud
• Praktiline harjutus: kriisiolukorra mini-simulatsioon ja sõnumite koostamine eri sihtrühmadele.
  
  Õppepäeva tulemus: osalejal on valminud oma organisatsiooni kriisiolukorra kommunikatsiooniplaani esmase mustand.

Õppepäeva eesmärk on anda osalejatele selge tegutsemisalgoritm juhtidele ja kriisistaabile kollektiivi psühholoogiliseks stabiliseerimiseks.

Teemad:

• Juhi ja kriisistaabi roll kollektiivi psühholoogilise vastupidavuse hoidmisel.
• Psühholoogilise turvalisuse põhimõtted: mis aitab inimestel ebastabiilsust taluda.
• Esimeste tundide ja päevade tegevusplaan: kuidas töötajatega suhelda, mida vältida ja mida kindlasti selgitada.
• Töövõime ja meeskonna moraali säilitamise strateegiad kriisi ajal.
• Konfliktide ennetamine ja konstruktiivne lahendamine pingelistes ja ebakindlates olukordades.
• Lihtsad eneseregulatsiooni võtted juhtidele ja töötajatele.
• Kuidas kolleege toetada: millal oma sekkumine aitab ja millal on vaja kaasata professionaalset abi.

Õppepäeva tulemus: osalejal on selge juhend juhtidele ja kriisistaabile, mida saab integreerida organisatsiooni üldisesse kriisiplaani.

Õppepäeva eesmärk on anda osalejatele oskused langetada kriisiolukorras läbimõeldud otsuseid vähese info, ajasurve ja kõrgete riskide tingimustes nii, et olukord ja meeskond püsiksid juhitavad.

Teemad:

• Kriisiloogika: kuidas stress mõjutab otsuseid.
• Otsustuskorridor: kuidas eristada, mis on tõesti oluline ja mida saab edasi lükata või kõrvale jätta.
• Info kogumine ja filtreerimine kriisis: kuidas eemaldada müra ja hoida fookus kõige olulisemal.
• Raskete otsuste tegemine ebakindluse ja surve tingimustes (sh valik „halva“ ja „väga halva“ variandi vahel).
• Juhi sisemine seisund: kuidas mitte alluda paanikale, süütundele ja otsustusparalüüsile.
• Otsuste dokumenteerimine: kuidas fikseerida loogika ja vastutus, et säilitada kontroll ning luua alus analüüsiks ja aruandluseks.

Õppepäeva tulemus: osalejal on struktureeritud juhend otsuste tegemiseks, mida saab kriisiolukorras sõna otseses mõttes enda ette panna ja mille abil liikuda samm-sammult ka tugeva surve all, hoides olukorda ja meeskonda kontrolli all.

Õppepäeva eesmärk on harjutada kriisimeeskonna koostööd kontrollitud tingimustes, testida kriisiplaani toimivust ning koguda kogemusi, mille põhjal saab täiustada protseduure ja rollijaotust.

Teemad:

• Lauaharjutused ja simulatsioonide metoodika
• Kriisistsenaariumi valik ja ettevalmistamine
• Kriisimeeskonna töö simulatsiooni ajal: rollid, otsused, info liikumine
• Kriisiplaani ja otsustusprotsessi testimine realistliku stsenaariumi põhjal
• Järelanalüüs: õppetunnid, kitsaskohad ja parenduste plaan

Õppepäeva tulemus: osalejal on testitud ja täiendatud kriisiplaani versioon ning arusaam, kuidas edaspidi ise sarnaseid simulatsioone läbi viia meeskonna valmisoleku hoidmiseks.

Õppepäeva eesmärk on anda osalejatele praktiline arusaam sellest, kuidas toetada organisatsiooni finantskriisist väljumisel: stabiliseerida rahavoogusid, taaskäivitada kriitilised teenused ning taastada klientide, partnerite ja regulaatorite usaldus.

Teemad:

• Tegevuse taastamise põhimõtted: prioriteedid ja ajakava.
• Rahavoogude stabiliseerimine: lühiajaline rahavoogude plaan, maksete prioriseerimine, kulude kontroll.
• Õiguslik raamistik ja juhtkonna vastutus.
• Suhtlus võtmeklientide, partnerite, investorite ja regulaatoritega.
• Maine taastamise sammud ja peamised lähenemised
• Sisekommunikatsioon kriisist väljumise perioodil: rollid, otsustusahel, aruandlus.
• Tehisintellekti kasutamine taastumisplaani koostamisel: stsenaariumid, mustandid, analüüs ja aruandlus.
• Alternatiivsed stsenaariumid: mida teha, kui plaan A ja B ei toimi või taastumine venib.

Õppepäeva tulemus: osalejal on olemas oma organisatsiooni maine ja tavapärase tegevuse taastamise plaani mustand, mida saab siduda üldise kriisiplaaniga.

Õppepäeva eesmärk on näidata, kuidas muuta kriisijuhtimine „paberiplaanist“ organisatsiooni igapäevase juhtimise toimivaks ja elujõuliseks osaks.

Teemad:

• Kriisiplaani regulaarne ajakohastamine.
• Kriisiplaani testimine ja õppuste formaadid.
• Kriisijuhtimise kultuuri kujundamine organisatsioonis.
• Töötajate koolitused ja õppused.
• Kriisijuhtimise seos strateegia, riskijuhtimise ja igapäevase juhtimistööga.

Õppepäeva tulemus: osalejal on olemas oma organisatsiooni kriisijuhtimise süsteemi jätkusuutlikkuse plaani mustand, mida saab lisada üldisesse kriisiplaani ja kasutada praktilise töövahendina.