Eesti Psühholoogia Juubelikonverents 2020: Kiirusta aeglaselt!

Armastatud Eeva ja Villu Talsi paitavad imekauni Curly Strings’i loominguga kõrvu ning annavad hingele sooja.

• Mis on altruism ja egoism ning kuidas need tööelus välja paistavad?
• Mis hetkest muutuvad nii altruism kui egoism arengut takistavaks?
• Milline on hea tasakaal teiste ja enda esiplaanile seadmisel?

Jaan on uurinud inimese käitumist kontrollivaid otsustusprotsesse ning erinevat tüüpi otsuste neuropsühholoogilisi mehhanisme. Ettekanne teeb sissevaate inimese otsustusprotsesside uurimisse ning toob näiteid ratsionaalseid ja intuitiivseid otsuseid vastandavatest katsetest. Saame teada, kas parema tulemuse tagab intuitiivne või ratsionaalne otsuste langetamine?

Igasugune eesmärgipärane mõttetöö ja tegutsemine eeldab teravat tähelepanu - suutlikkust võtta ja hoida fookust olulisimal. Liialdamata võib öelda, et oskus keskenduda kasulikule ja ignoreerida ebavajalikku on vaimne valuuta number 1.

Hea uudis on see, et tähelepanu vormispüsimine on suuresti meie enda kätes. Tehes väikesi muudatusi ümbritsevas keskkonnas ja õppides tähelepanuga teadlikult ümber käima, on võimalik saada oluliselt osavamaks enesejuhiks. Jõuad rohkem tehtud, koged enam rahulolu ja oled ka mõnusam inimene teiste jaoks.

Tehnostress on pingeseisund, mis tekib seetõttu, et inimene ei tule eriti edukalt toime tehnika/tehnoloogia kasutamisega. Tähtis ei ole, kas selles on “süüdi” inimene või tehnika. Oluline on, et selline olukord tekitab inimeses emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke reaktsioone ehk tehnostressi. Tehnostress vähendab oluliselt töö tulemuslikkust. PE Konsult läbiviidud uuringus väidab 25.9% töötajatest, et neil on sageli tööl probleeme tehnika või tehnoloogiaga; 17.9% töötajatest leiab, et neil esineb sageli tööl tehnika või tehnoloogiaga kasutamisega seotud pisistressoreid (hassles). Näiteks: internet on ‘maas’, ei leia arvutist vajalikku dokumenti, arvuti või internet on liiga aeglane, juhendid on kehvasti koostatud ja liiga pikad, puudub abi arvutiprobleemide korral jms. Veelgi enam, mõnedel inimestel võib välja kujuneda tehnofoobia, kuid on ka töötajaid, kellel on tehnofiilia kalduvus.

Mis asi on psühholoogiline manipuleerimine? Kas manipuleerimine on üldse nii halb nagu igalt poolt üritatakse selgeks teha? Töökeskkonnas toimub manipuleerimist iga päev.  Millal ta on hea, millal halb? Kas on vaja alati ennast kaitsta selle eest või tuleks hoopis lõõgastuda ja lastagi endaga manipuleerida? Kuidas tunda ära manipulaator iseendas ja mida temaga pihta hakata?

Negatiivsed emotsioonid on üldjuhul tugevamad kui positiivsed ja igaühe isiklik valu enda meelest alati kõige suurem. Lisaks on sõnumitooja hukkamine juba antiikaegadest olnud populaarne lahendus ebameeldivate uudistega hakkama saamiseks. Need on vaid mõned tegurid, mis teevad ajakirjaniku töö üheks kõige stressirohkemaks elukutseks. Kuidas selles "emotsionaalses traumapunktis" hakkama saada? Mida teha, kui inimesed sõnumitoojat vihkavad? Miks on oskus unustada hädavajalik? Kuidas pingeline, kuid inspireeriv töö toidab vaimset võimekust?

Hirmudest jagusaamiseks on vaja küsida endalt: Miks ma seda kardan? Juhiga seotud hirmud on seotud endas kahtlemisega. Kas saan hakkama, kas tulen toime? Hirmudega võitlemiseks on vaja kasvatada usku iseendasse ja õppida tundma oma tugevaid külgi.

• Kuidas on omavahel seotud meeskonnatöö ja inimese erinevad intelligentsused?
• Mida tähendab kollektiivne intelligentsus ja kuidas seda mõõta?
• Kas heade tulemuste jaoks piisab lihtsalt intelligentsetest meeskonnaliikmetest või on vaja veel midagi?
• Kuidas on võimalik jõuda kollektiivselt intelligentse meeskonnani?

Helena Lass
Dr Med, psühhiaater, vaimse vormi spetsialist, ettevõtja