Katri-Evelin Kalaus
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuse SENSUS, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut
Kognitiiv-käitumusliku isiksusehäirete teooria kohaselt erinevad probleemsed isiksused mitteprobleemsetest iseloomujoonte väljendumise määra poolest. Probleemseid isiksusi (sh isiksusehäireid) iseloomustab mõne isiksuseomaduse liiasus või vähesus (Beck, Freeman, 1990). Ideaalselt on inimestel palju erinevaid oletusi ja tuumuskumusi, millest kõige kohasemat kasutatakse olukorras. Need oletused ja tuumuskumused aitavad tõlgendada minevikukogemusi ning teha ennustusi tuleviku kohta.
Bioloogia ja sotsiaalse kogemuse koosmõjul kujunevad mõnel inimesel rigiidsed oletused ja tuumuskumused, mis on mõistetavad negatiivsete lapsepõlvekogemuste valguses, viivad jäikade interpersonaalsete strateegiateni või olla mõnes olukorras ka väga kohased.
Inimesed käituvad, teevad midagi “oma kindlal põhjusel” (for good reasons) (Padesky & Mooney, 2000). Oletused ja tuumuskumused on sageli need “kindlad põhjused”, mida kasutatakse nii enese kaitsmiseks, turvalisuse tagamiseks kui toimetulekuks.Seetõttu võivad neist tulenevad ebakohased ja teisi häirivad käitumised olla isiku enda jaoks piisavalt põhjendatud. Selles valguses võib isiksusehäireid kontseptualiseerida pigem kui kindlaid toimetulekuviise, mitte kui haigusi (Padesky, 2009).
Ettekandes käsitletakse isiksusehäirete kognitiiv-käitumisteraapia (Beck jt, 2004) põhialuseid, samuti uusi suundi isiksusehäirete kontseptualiseerimisel ning tutvustatakse psühhoteraapiasekkumisi isiksusehäiretega toimetulekuks.