Eesti Tööpsühholoogia Konverents 2017: Saavuta sisemine rahu!

Identiteet on inimese vastus küsimusele, kes ma olen. Laias laastus saame rääkida individuaalsest identiteedist kui sisemisest enesemääratlusest ja sotsiaalsest identiteedist kui enesemääratlusest seoses teiste inimestega. Identiteedi leidmine loob enesekindluse ja annab tähenduse. Identiteedi üheks probleemiks võib saada see, kui inimene samastab ennast täielikult oma tööga. Selle probleemi riskirühma kuuluvad abistavate elukutsete esindajad. Ülevõimendunud tööpõhine identiteet võib saada isiksuslike probleemide ja läbipõlemise allikaks.

• Ego arengu tasandid J. Loevingeri järgi (eelsotsiaalne, impulsiivne, ennast kaitsev, konformistlik, kohusetundlik, autonoomne)
• Empaatia kui kognitiivse arengu näitaja
• Aju funktsioneerimine ja empaatia
•  Võimalusi empaatia arendamiseks

• Ajuteaduslikult - milleks perfektsionism?
• Kas perfektsionism teeb haigemaks või tervemaks?
• Kus kohas perfektsionism ajus asub?
• Perfektsionism võib nii veduriks kui ka piduriks olla - sõltuvalt rööbastest

• Uskumus – Tegelikkus
• Teadmine – Arusaamine
• Automatism – Teadlikkus
• Ego – Inimene
• Mõttetu elu

Eestis on tõusnud stressi tase 26 %lt (2001) kuni 32 %ni (2005)  ning edasi 40 %ni (2009) . Stressist tingitud majanduslik mõju, mis on seotud eelkõige töötajate haigestumise, töölt puudumise, vähese töö tulemuslikkusega on arvestuslikult 2,5 – 10 % SKTst (Dollard, 2003). Rääkimata inimlikest kannatustest. See kurb statistika osundab, et me ei tule pingetega eriti hästi toime, me põleme läbi.

Teisalt, töökuulutustes otsitakse sageli inimesi, kellel on kõrge pingetaluvus. Mida see tähendab? Kes on need suure pigetaluvusega inimesed? Kuidas saavutada kõrge pingetaluvus?

Uuringud on näidanud, et kõrgema pingetaluvusega on need inimesed, kes suudavad oma eesmärke püstitada ja neid saavutada, oma probleeme lahendada, hästi oma aega planeerida ning kasutada, oma finatsressursse juhtida, pingeallikaid ära tunda ja nendega toime tulla ning organiseerida endale sotsiaalne toetus so teised inimesed. Ning vastupidi, need, kes seda kõike ei suuda või ei viitsi teha, ei talu hästi pigeid.

Loomulikult mängib pinge taluvuses oma osa meie kesknärvisüsteem so tugeva närvisüsteemiga inimesed tulevad pingetega paremini toime (näiteks, lõvi käitumine) kui nõrga närvisüsteemiga inimesed (näiteks, jänese käitumine).

Närvisüsteem on kaasasündinud, kuid siiski on paljugi, mida me saame ise teha selleks, et saavutada kõrgem pingetaluvus. Kuidas ja mida teha – sellest tulebki juttu ettekandes.

Kes teeb, sel juhtub, vähemalt nii väidab vanasõna. Mõned vead ja ebaõnnestumised on suuremad, teised väiksemad ja sellele vastavalt tuleks ka reageerida. Tööalaste vigade või ebaõnnestumiste korral on ebaõiglane otsida põhjust ainult inimese käitumisest. Põhjustele tuleb vaadata laiemalt. Enne sekkumist on alati oluline endale selgeks teha, mis on selle eesmärgiks ja siis vastavalt sellele valida sekkumisviis.

Ettekandes tuleb juttu introversele inimesele omasest eluvaatest, tema ootustest, lootustest ja hirmudest ning introvertsuse seostest loovusega.

Miks inimesed takerduvad vahel negatiivsete tunnete nõiaringi? Milleks neid emotsioone üldse vaja on, eriti negatiivseid? Mis juhtub loogikaga emotsioonide keerises? Kas emotsionaalne ja loogiline on vastandid, mis ei saa koos toimida?

Ettekanne keskendub sellele, kuidas saada sõbraks oma emotsioonidega.

Suur osa levinud häirivate emotsioonidega toimetulekuks kasutatavaid strateegiaid võivad olla küll lühiajaliselt efektiivsed, kuid pikas perspektiivis osutuda ebatõhusaiks, tuua kaasa negatiivseid kõrvalmõjusid või toimida soovitule lausa vastupidises suunas. Negatiivsete tunnete eiramine või vältimise püüd toob kaasa probleemid. Et emotsioonid ei juhiks meid, vaid meie juhiksime emotsioone, on vaja õppida emotsioonile otsa vaatama, tema olemasolu ja olemust teadvustama. Emotsioone võib võrrelda lainetega ja emotsioonide edukat juhtimist laineharjal surfamisega.

• Me näeme eredalt edukaid tipptegijaid, "staare" spordis (ja mujal). Tihti on neil tippudel oma selged "saladused", millele nad edu omistavad, ent sellest hoolimata on nende edu kopeerimine raske - miks?
• Eesmärkide seadmises toovad sportlased eeskujuks ettevõtjaid ning ettevõtjad sportlaseid - kellel on (rohkem) õigus?
• Kõrge pinge käib käsikäes läbipõlemisega? Õnneks inimene ei ole lambipirn. Mida saab tippspordist kaasa võtta "vaimse pingega" toimetulekuks muudes soorituskontekstides?