Konverents: Vaimne võimekus töökohal

konverentsi päevajuht

Kõige levinumad psüühikahäired, meeleolu- ja ärevushäired on oma olemuselt dimensionaalsed. Üksikuid häire sümptome kogeme me vähesel määral ja ajutiselt kõik. Kui sümtomite määr ja kestvus ning häirituse tase kasvavad, saame mingil hetkel diagnoosida mõne ärevushäire, näiteks üldistunud ärevushäire või meeleoluhäire, näiteks depressiooni.

Ettekandes püüame kontseptualiseerida probleemide olemust ja arutleda selle üle, kust jookseb piir igapäevase muretsemise ning üldistunud ärevushäire või kurvameelsuse, kurnatuse ning depressiooni vahel? Kuidas ennetada häire väljakujunemist? Millal ja millega otsida abi psühhoterapeudilt, kliiniliselt psühholoogilt, psühhiaatrilt?

Tähelepanu peamine ülesanne on valida meid ümbritsevast infotulvast välja oluline ning vältida seda, mis ohustab meie elu ja tervist. Tähelepanumehhanismid meie ajus otsustavad prioriteete, mida tähele paneme ja millele keskendume. Paraku need eksimused, mida me teeme tähelepanu ja keskendumist nõudvates olukordades, kui ei ole piisavalt keskendunud, võivad osutuda fataalseteks, kergemal juhul aga häirivad meie toimetulekut ja elukvaliteeti.

• Tähelepanumehhanismid – mida me neist mehhanismidest teame?
• Tähelepanuhäire – millest see sõltub ja kuidas seda ära tunda?
• Mida saame ise teha, et vältida keskendumisraskust ja tähelepanuhäiret?

• Millised on une ja päevase sooritusvõime seosed?
• Kuna on väsimus tingitud unepuudusest ja milline on kvaliteetne uni?
• Peamised und häirivad faktorid
• Mida teha, et uni tuleks?

Töökiusamine tekitab abituse ja kaitsetuse tunde ning vähendab tööjõudlust ja töötajate heaolu. Lisaks sellele tuuakse välja, et kiusamise õhkkond on sageli eskaleeruv ning seetõttu häirib see paljusid organisatsiooni liikmeid. Siin on õige koht küsida - miks ja kuidas kiusatakse? Vastused aitavad kiusamist ära tunda ja sellele vastu seista.

• Mis on töökiusamine ja kas seda tajutakse igal pool ühtmoodi?
• Millised on töökiusamise põhjused?
• Kuidas töökiusamist ära tunda?
• Mida juhid teavad töökisamisest?
• Mida iga organisatsiooni liige saab teha, et kiusamist ennetada?

• Kuidas ma tean, kas minu enesehinnang on kohane?
• Kuidas liiga madal või liiga kõrge enesehinnang mõjutab töösooritust?
• Kuidas see mõjutab suhtlemist kolleegidega?
• Kuidas see mõjutab juhi suhtlemist alluvatega?
• Mida teha kui enesehinnang on liiga kõrge või madal?

• Mis on meie tasakaalu olulised elemendid?
• Kes ütleb, kus on õige tasakaalupunkt töö ja eraelu vahel?
• Miks me ennast vabatahtlikult tasakaalust välja viime?
• Kuidas ennast parema elu-tasakaalu poole juhtida?
• Kas on olemas ideaalne tasakaal ja kuidas sinna jõuda?

Uuringud osundavad, et töökeskkonnas esineb 30–120 tööstressorit. Ühele töötajale mõjuvate tööstressorite hulk on 9-10. Loomulikult on töökeskkonnas tööstressoreid, mis mõjuvad paljudele töötajatele ja ka neid, millel on mõju mõnele üksikule töötajale. Kõiki töökeskkonnas esinevaid tööstressoreid ei ole võimalik likvideerida. Osa neist on seotud töö spetsiifikaga ja kuuluvad tehtava töö juurde (näiteks: suhtlemine raskete klientidega, periooditi kiirustamine jms). Teisalt, tööstressorite mõju vähendamine on igati asjakohane.

Ettekandes esitatakse mitmeid teaduspõhiseid ning praktikas järeleproovitud tööstressoritega toimetuleku viise nii töötaja kui ka organisatsiooni tasandil. Ehk teiste sõnadega, püütakse pakkuda lahendusi, kuidas paremini toime tulla töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohuteguritega, kasutades sekkumisviise (interventsiooni) töötaja ja organisatsiooni tasandil.

Katrin Roosileht, Meta-Profit OÜ, treener – konsultant; konverentsi päevajuht