Töökeskkonna vaimse tervise ja heaolu spetsialisti arenguprogramm

Koolituspäeval arutleme, miks on oluline tervise ja heaolu arendamine ettevõttes.

• Kelle ülesanne on tööalase heaolu loomine?
• Millistest osistest koosneb tervist ja heaolu toetav töökeskkond?
• Millega arvestada töötajate füüsilise tervise toetamisel?
• Kuidas leida õige fookus?
• Keda ja millal kaasata?
• Milliseid häid nippe ja meetodeid heaolu kujundamisel praktikas kasutatakse?

Õppepäeva eesmärk on anda teadmised, kuidas luua enda ümber ka ennast inspireeriv ning arendav töökultuur ja suhtekliima, mis vähendab tööstressi, teeb õnnelikuks ning suurendab konkurentsivõimet valdkonnas tervikuna.

• Muutunud tööõnne filosoofia ehk mida me päriselt tööelult ootame?
• Tööõnne valem ja selle hoidmine
• Tööelu elukaar Ann Hale järgi ja milliseid meetodeid vajame erinevates etappides, et tunda end hästi
• Kuidas luua hübriidtöös koostöö tunnet, millised meetodid töötavad ja millised mitte
• 12 + 6 aspekti stressi ennetamiseks ja isikliku tööheaolu hoidmiseks
• Kuidas muutuste ajal säilitada positiivset õhkkonda
• Kuidas märgata ja tunnustada kui ei "näe" kolleege
• Enda tugevused ja arenguruum, kuidas olla teistele arenguvitamiiniks
• Pingeolukorras suhtlemise võtmed
• Rituaalid ehk kokkulepped töökohal tasakaalu loomiseks ja ühtsuse ehitamiseks

Koolituse eesmärgiks on anda teadmisi tööheaolu juhtimisest ning sellest, millised on tööheaolu juhtimise eripärad hübriid- ja kaugtöö meeskondades. Osalejad mõistavad, millistest teguritest oleneb tööheaolu ning oskavad kujundada protsessi ning tegevusi tööheaolu arendamiseks meeskonnas.

• Millest kujuneb kõrge tööheaolu organisatsioonis ja meeskonnas - vastavalt teaduslikele uuringutele
• Millised on hübriid- ja kaugmeeskonna tööheaolu ohutegurid, näiteks kaugtöö apaatia, kognitiivne koormus jne
• Millised on tööheaolu juhtimise mudelid ja kuidas neid rakendada virtuaalse meeskonna juhtimisel
• Tööheaolu juhtimise protsess - kuidas alustada ja läbi viia
• Kuidas kujundada kaugmeeskonnatööd, et tööheaolu oleks võimalikult kõrge
• Näiteid praktikast ja leiame ka ise uusi ideid
• Juhi enda tööheaolu

Õppepäeva eesmärk on anda ülevaade psühhosotsiaalsetest ohuteguritest organisatsioonis ning sellest, kuidas neid mõõta, kaardistada ja hinnata. Kuid psühhosotsiaalsete ohutegurite riskianalüüs ei ole lõppeesmärk, vaid tööriist, et olukorda parendada ja psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju töötaja vaimsele ja füüsilisele tervisele vähendada.

• Psühhosotsiaalsed ohutegurid - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 9¹ lg 1. Psühhosotsiaalsed ohutegurid ehk tööstressorid Eesti uuringutes
• Sotsiaalministeeriumi soovitatud metoodikad psühhosotsiaalsete ohutegurite mõõtmiseks. Nõuded testi kasutajale, nõuded teaduspõhisele testile (üdised ja spetsiifilised nõuded)
• Psühhosotsiaalsete ohutegurite mõõtmine. Uuringu läbiviimine (anonüümsus, andmete säilitamise turvalisus, konfidentsiaalsus). Automaatne individuaalne tagasiside uuringus osalenud töötajale. Uuringus testi täitmise usaldusväärsuse hindamine (testi vale-skaala). Uuringu tulemuste statistiline analüüs
• Psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamine ja hindamine
• Psühhosotsiaalsete ohutegurite riskianalüüs. Riskide hindamine: vähene risk, vastuvõetav risk, keskmine risk, suur risk, talumatu risk
• Tõenduspõhine sekkumine (iEvidence-based intervention). Toimetuleku tegevusplaan
• Näidis: Firma X ühe psühhosotsiaalse ohuteguri riskianalüüs ja tõenduspõhine sekkumine
• Hinnang töö tulemuslikkusele ja tulemuslikkuse seosed psühhosotsiaalsete ohuteguritega

Õppepäeval on tähelepanu suunatud sellele, kuidas organisatsioonis koostada ja ellu viia psühhosotsiaalsete ohutegurite riskianalüüsist tulenevat sekkumiste tegevusplaani nii, et sellest oleks kasu nii töötajatele kui organisatsioonile.

• Tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid.... ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS, 2019) § 9¹ lg 2; European Union Framework Directive on Safety and Health at work (Directive 89/391/EEC, 1989)
• Tõenduspõhine sekkumine. Tõenduspõhised sekkumised on tegevused, mille tõhusus on teada – programmid ja tegevused, mille tulemuslikkuse kohta on eelretsenseeritud, dokumenteeritud, empiirilised, uuringutest tulenevad tõendid ja faktid
• Esmatasandi sekkumised (Dealing with stressors) on seotud tegevustega, et kõrvaldada (või vähendada mõju) töökohale ja töökeskkonnale omaste psühhosotsiaalsete riskide allikaid so. tööstressoreid, vähendades seeläbi nende negatiivset mõju tervisele. Näiteks: personalivaliku poliitikad, uue töötaja sisse-elamise programmid, juhtide arendamisprogrammid, töö- ja pere tasakaalustamise programmid, kvalitatiivsed, kvantitatiivsed, psühholoogilised, emotsionaalsed, sensoorsed, töökorralduslikud nõuded töötajale
• Teise tasandi sekkumised (Helping people to cope) tegelevad stressi kiire tuvastamise ja juhtimisega ning töötajate suutlikkuse suurendamisega stressirohkeid tingimusi tõhusamalt juhtida, suurendades nende teadlikkust, teadmisi, oskusi ja toimetulekuressursse (Sutherland & Cooper, 2000). Näiteks: tööstressiga toimetuleku koolitused, üksikute psühhosotsiaalsete ohuteguritega toimetuleku nõustamised, tervislike eluviiside ja heaolu programmid jms
• Kolmanda taseme sekkumised (Picking people back up) on psühhosotsiaalsete ohtudega kokkupuutest tulenevate mõjude minimeerimisega. Näiteks: tööstressiga toimetuleku raskustes töötajate professionaalne nõustamine jms
• Kasu töötaja tasemel tõenduspõhisest sekkumisest ja psühhosotsiaalsete riskide juhtimisest: psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamine, tööstressi vähenemine, parem toimetulek stressi sümptomitega (nt. unehäiretega), parem elukvaliteet, parem toimetulek tööl ja isiklikus elus, parem elukvaliteet (sh. tööelu kvaliteet), parem vaimne ja füüsiline tervis
• Kasu organisatsiooni tasemel tõenduspõhisest sekkumisest ja psühhosotsiaalsete riskide juhtimisest: tootlikkus, töötajate teadmiste ja oskuste täiendamine, töömotivatsioon, võimaluste loomine hästi töötamiseks, tööelu kvaliteet, töötajate vaimne ja füüsiline tervis
• Psühhosotsiaalsete riskide juhtimise protsess:
  (1) riskide kaardistamine, hindamine ja auditeerimine;
  (2) tegevuskava väljatöötamine;
  (3) riskide vähendamine so. sekkumiste rakendamine;
  (4) sekkumiste tulemuslikkuse hindamine;
  (5) õppimine organisatsioonis (organizational learning).

Õppepäeval suunatakse tähelepanu psühhosotsiaalsete ohtudega kokkupuutest tulenevate mõjude minimeerimisele ehk nn kolmanda taseme sekkumisele (Picking people back up) – mida saab töötaja toimetulekuks ise teha, mida saab organisatsioon teha.

• Stressi mehhanismid
• Äge stressireaktsioon, post-traumaatiline stress, krooniline stress, mitmikstress
• Tööstress. Mõned tööstressi teooriad
• Läbipõlemine kui spetsiifiline tööstress. Depersonalisatsioon, künism, kurnatus
• Tehnostress. Küberlogelemisest nutisõltuvuseni. Tehnofiilia. Tehnofoobia
• Tööstress – kellel ja kui palju esineb tööstressi (Eesti uuringute tulemused)
• Tööstress, psühhosotsiaalsed ohutegurid ja töö tulemuslikkus
• Läbipõlemine ja tööstress. Ärevus, paanikahäire. Depressiivsed mõtted
• Toimetulek töötaja tasemel. Toimetulek organisatsiooni tasemel

Koolituspäeva eesmärk on anda ülevaade tervislikust toitumisest, keha toitainete vajadusest ning toitumise regulaarsuse tähtsusest.  Osaleja saab erinevaid praktilisi näpunäiteid, mida oma igapäevaellu rakendada.

• Tervisliku toitumise tähtsus, meie keha vajab funktsioneerimiseks toitaineid ning oluline on toitainete tasakaal
• Toitumise regulaarsuse olulisus
• Mida toob kaasa nälgimine, söögikordade vahele jätmine, nende asemel kohvi joomine või liigne magusate näkside, kiirtoidu tarbimine?
• Kuidas kiirel tööpäeval tervislikult toituda?
• Erinevate söögikordade näiteid - igapäevamenüü tervislikumaks muutmise võimalused
• Mida võtta tööl vahepaladeks, mida süüa lõunasöögiks?

Koolituspäeva fookuses on suhtlemise kunst kui igapäevaselt vajalik ja treenitav oskus. Võtame suhtlemise süsteemselt tükkideks, et osata märgata ohukohti ja rakendada tõhusaid suhtlemise taktikaid. Õpime, kuidas keerulistes suhtlemissituatsioonides olukorra juhtimine kindlalt enda käes hoida. Räägime eelkõige enesejuhtimise oskusest, mis on igasuguse hea suhtlemise eelduseks.

• Millest koosneb suhtlemise skeem ja kuidas see meid keerulistes olukordades aitab
• Miks inimesed kaitsesse lähevad, kuidas seda suhtlemisel ära tunda ja mida sellega teha
• Kuidas säilitada sisemine tasakaal ja käituda rahulikult ning adekvaatselt ka konfliktses olukorras
• Mis on parimad strateegiad, kuidas pingelist situatsiooni „maandada“ ning ennast kuuldavaks teha ning kehtestada
• Mida tähendab hea suhtlemisoskus ja kuidas seda igapäevaselt saame harjutada

• Ettevõtted pakuvad töötajatele erinevaid võimalusi tervise ja heaolu tagamiseks, kuid miks ja kuidas peaksid ettevõtted rakendama tervise ja heaolu programme?
• Milliseid tervise ja heaolu programme on rakendatud ning milliseid vigu on tehtud programmide rakendamisel?
• Kas tervise ja heaolu programmid on hüve töötajale või oluline tööriist tööandjale töötaja tervise hoidmiseks?
• Süsteemne lähenemine tervise ja heaolu programmide loomiseks
• Tervise ja heaolu programmide tõhususe mõõtmine ja metoodikad

Vaimse ja füüsilise tervise edendamise eesmärk töökohal on suurendada nii tööandjate kui ka töövõtjate teadlikkust vaimsest ja füüsilisest tervisest, samuti suutlikkust märgata probleeme ja tegutseda koostöös selleks, et kavandada tegevused vaimse ja füüsilise tervise ja töövõime säilitamiseks. Selleks on vaja selgitada, miks, ja kavandada, kuidas:

• edendada töökeskkonnas head vaimset ja füüsilist tervist,
• märgata ja osata vältida stressi, läbipõlemist ja teisi vaimse ja füüsilise tervise häireid põhjustavaid probleeme,
• toetada töötajaid, kellel on probleeme vaimse tasakaalu ja stressiga,
• pakkuda meetmeid stressi ja teisi vaimse tervise probleeme kogenud inimeste toetamiseks töökohtadel.
• kujundada töökoht, mis toetaks vaimset ja füüsilist tervist.

Kuidas me seda kõike korraldame Elisa Eestis? Koolituspäev sisaldab Elisa Eesti näitel praktilisi näpunäiteid, alates sellest, kuidas kaardistada ära, milline on meie töötajate tänane vaimne ja füüsiline tervis ja millised on probleemikohad. Milliseid meetmeid kasutame ning millise lähenemise valime, et nii töötaja ise kui ka juht oskaks märgata töötajate füsioloogilisi ja psühholoogilisi ohutuegureid/ohumärke  ja leidma lahendusi? Milliseid töötajate anonüümseid küsimustikke kasutame ning kuidas leida häid koostööpartnereid? Kuhu pöörduvad töötajad, kust nad abi saavad?

Maailm meie ümber annab igapäevaselt märku muutustest, mis nõuab valmisolekut õppida uusi asju, teadvustada enda vajadusi ning hakkama saada pingelistes olukordades. Töö- ja kodukontori keskkonnad panevad nii töötajaid kui tööandjaid uude rolli ja suunavad üha rohkem üheskoos töötama selle nimel, et me kõik tajuksime ja mõistaksime paremini, kuidas säilitada ühised väärtuseid, mis aitavad liikuda püstitatud eesmärkide poole. Nii nagu iga inimene on erinev on ka iga tööandja erinev, seega head ühest valemit vaimse ja füüsilise töökeskkonna tasakaalustamiseks ja parendamiseks välja pakkuda pole. Koolitaja jagab ettekandes oma kogemust, kuidas nemad LHV-s oma töötajate rahulolu ja heaolu nimel töötavad ning millised on tegevused, et hoida tasakaalus vaimne ja füüsiline tervis. Arutleme teemadel:

• Milline töökeskkond meid igapäevaselt positiivselt laeb?
• Millal on oluline rääkida regulaarselt arenemisest ja arengutest?
• Miks on oluline saada avaldada arvamust ja kuulata arvamusi?
• Kuidas peaks tehtud töö eest ennast või teisi tunnustama?