EESTI PSÜHHOLOOGIA KONVERENTS 2013: Hea töökoht, hea tervis!

Tõnis Arro
Executive Lab, ettevõtja, konsultant, koolitaja

Külli Luuk
Tervise Arengu Instituut, vanemspetsialist

Mare Teichmann
TTÜ Tööstuspsühholoogia Instituut, professor, õppetooli juhataja

Tööpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, personalipsühholoogia (EuroPsy standard)

• Tööpsühholoogi töö peamiseks eesmärgiks on tõsta töö tootlikkust seljuures kahjustamata töötajate vaimset tervist ja suurendades töötajate tööalast psühholoogilist heaolu ning tööelu kvaliteeti.
• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on tööpsühholoogi osa tööülesandeid fikseeritud.
• Muutused töömaailmas ja tööpsühholoogia.

Mait Raava
Pro Konsultatsioonid, juhtimiskonsultant

• Heaolu aktuaalsus motivatsioonis eile, täna ja homme
• Sotsiaalsete oskuste, inimestevahelise sideme ja sotsiaalse toetuse tähtsus heaolus
• Heaolu arvestav töö eesmärgistamine, kujundamine ja juhtimine

Margit Tamm
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuse SENSUS, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut

Hirm on subjektiivne tunne, mis tekib reaktsioonina millelegi, avaldub meie mõtetes, kehalistes reaktsioonides ja väljendub käitumises. Hirm võib ootamatult tekkida sellistes situatsioonides kus reaalset ohtu ei ole, aga süda peksab, suu kuivab, käed värisevad, hingata on raske ja sees keerab. Kehalised reaktsioonid võivad muutuda nii häirivaks, et nendega toimetulekuks võetakse kasutusele strateegiaid, mis aitavad hirmutunnet kas varjata või siis vähendada. Need strateegiad on aga vaid lühiajaliselt efektiivsed, sest vähendavad hirmu hetkeks ja aitavad seda teiste eest varjata. Pikaajalises perspektiivis on aga  nende mõju vastupidine, hirm süveneb ja enesekindlus väheneb, järjest rohkem ja sagedamini on tarvis neid strateegiaid kasutada. Selle tagajärjel võivad muutuda suhted kolleegidega, koostöö on häiritud, töö tulemustest rääkimata. Ettekandes keskendutakse erinevatele tööga seotud hirmudele, kirjeldatakse hirmu olemust ja tõendatud efektiivsusega strateegiaid hirmuga toimetulekuks.

Tööpsühholoogiaalaste raamatute tutvustamine ning müük

• Positiivne sisekliima - kus asuvad selle sisemised põhjused
• Töötaja väärtuspõhine vastavus tema tööülesannetele
• Milles peitub rahulolu, kus peitub meie sügav sisemine motivatsioon?
• Kuidas valida töötajat vajalike funktsioonide rakendamiseks?

• Mis meid aktiveeribja miks miski meid  köidab? Aktiveerituse ja motiveerituse piirid, piirangud ja kasu(m)likkus.  Kaasahaaratuse  paradoksid.
• Kas töös jaksamine  =  tervena elatud aastad? Kuidas pühendumine ja kaasatus võtmekvaliteetideks muuta. Pühendumise paradoksid.
• Millal on stress tervislikja kuidas end karastada pinget nautima? Tarmukus, pühendumine ja tähendus kui võtmekvaliteedid. Stressi paradoksid.
• Tervisejuhtimise kõva pähkel. Mida teha, et  luua elutervet tasakaalu.  Kaasahaaratuse, pühendumise ja pinge tasakaalustamise paradoksid.

• Juhtum ”Sassis töösuhted”. Analüüs, arutelu, lahendused
• Töösuhete ülesehitamine: mis oleks mõistlikum, kas harutada sassis suhteid või alustada ”nullist” ?
• Mis oleksid ühel või teisel juhul esimesed sammud? Diskussioon

Sotsiaalset intelligentsust käsitletakse kui suhete tarkust, mis võimaldab mõista inimeste vahel juhtuvat ja luua konstruktiivseid ja jätkusuutlikke suhteid. Jätkusuutlikkus ja positiivne töökeskkond on nii organisatsiooni kui üksikisiku arengu eelduseks. Et püsida turul konkurentsivõimelisena on üha olulisem osata teha koostööd, seda nii vahetus töötegemises, kui ühise teadmuse loomisel. Arengut toetava positiivse töökeskkonna loomisel on oma osa igal üksikisikul, sõltumata nende ülesannetest ja positsioonist organisatsioonis.

Suhtlemine koosneb mõistusest ja emotsioonidest. Meie sotsiaalsest intelligentsusest sõltub see, millises järjekorras, vahekorras ja intensiivsusega me neid suhtlemisel teiste inimestega kasutame. Sotsiaalne intelligentsus väljendub oskuses suhelda teistega kohaselt ja tõhusalt. Kohane käitumine väljendab väärtusi, millest see kantud on ja tõhusus võimaldab saavutada suhtlemisele või koostööle seatud eesmärke.

• Kuidas osata olla eeskujuks ja innustada teisi?
• Kuidas tunnustada ja kaasata teisi?
• Milline saaks olla iga üksikisiku panus positiivse tööõhkkonna loomisel?

Depressioon ja erinevad ärevushäired on kõige sagedasemad psüühika- ning käitumishäired kliinilise psühholoogi praktikas. Mainitud seisundid ei teki kunagi üleöö. Paljud sümptomid võivad ilmneda palju aega enne seda, kui häire ise välja kujuneb. Kõik inimesed tunnevad aeg ajalt ärevust, näiteks olulisel koosolekul või autoriteetsete inimeste ees sõna võttes. Samuti on kõigil meil aeg-ajalt paha tuju, madal motivatsioon või väsimus. See ei tähenda, et meil oleks kliiniliselt diagnoositav depressioon või mõni ärevushäiretest. Need häired on dimensionaalsed, tekivad tasapisi nii, et mainitud sümptome tuleb juurde, need kestavad kauem ja häirivad elu enam. Infotoas käsitletakse tõendatud efektiivsusega psühhoteraapiameetodite (kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia) kasutamist nii tööl kui sellest vabal ajal.

Tööpsühholoogiaalaste raamatute tutvustamine ning müük
Muusikaline meelelahutus Mihkel Mattisen'ilt

Diskussiooni juhib Tõnis Arro.

Diskussiooni juhib Tõnis Arro.

Tõnis Arro
Executive Lab, ettevõtja, konsultant, koolitaja