Eestis on tõusnud stressi tase 26 %lt (2001) kuni 32 %ni (2005) ning edasi 40 %ni (2009) . Stressist tingitud majanduslik mõju, mis on seotud eelkõige töötajate haigestumise, töölt puudumise, vähese töö tulemuslikkusega on arvestuslikult 2,5 – 10 % SKTst (Dollard, 2003). Rääkimata inimlikest kannatustest. See kurb statistika osundab, et me ei tule pingetega eriti hästi toime, me põleme läbi.
Teisalt, töökuulutustes otsitakse sageli inimesi, kellel on kõrge pingetaluvus. Mida see tähendab? Kes on need suure pigetaluvusega inimesed? Kuidas saavutada kõrge pingetaluvus?
Uuringud on näidanud, et kõrgema pingetaluvusega on need inimesed, kes suudavad oma eesmärke püstitada ja neid saavutada, oma probleeme lahendada, hästi oma aega planeerida ning kasutada, oma finatsressursse juhtida, pingeallikaid ära tunda ja nendega toime tulla ning organiseerida endale sotsiaalne toetus so teised inimesed. Ning vastupidi, need, kes seda kõike ei suuda või ei viitsi teha, ei talu hästi pigeid.
Loomulikult mängib pinge taluvuses oma osa meie kesknärvisüsteem so tugeva närvisüsteemiga inimesed tulevad pingetega paremini toime (näiteks, lõvi käitumine) kui nõrga närvisüsteemiga inimesed (näiteks, jänese käitumine).
Närvisüsteem on kaasasündinud, kuid siiski on paljugi, mida me saame ise teha selleks, et saavutada kõrgem pingetaluvus. Kuidas ja mida teha – sellest tulebki juttu ettekandes.
