Eesti Psühholoogia Konverents 2019: Töönauding läbi vaimse tasakaalu

Eluohtude arv maailmas langeb. Meile ennustatakse kõigile üha rohkem elupäevi. Kummalisel moel ei tee see oma elu tasandil otsustamist lihtsamaks. Mida valida, kui valikute tulemus on peaaegu ühetaoline? Ja pealegi, kuidas vältida, et otsused ei oleks ühetaolised? Kui tööriistaks on ainult haamer, muutuvad kõik objektid peagi naelteks.

Mulle tundub, et see nõuab palju suuremat valmisolekut küsida, mida ma tegelikult tahan? Mis mind tegelikult õnnelikuks teeb? Olen sellele viimasel ajal üha enam mõelnud. Valmistades ette ja juhtides konverentse, seminare ja saateid ning koolitades ja aidates.

Mõni tööülesanne on tüütu ja venib nagu näts, samas kui teine on hoogne ja kisub kaasa. Ettekandes tuleb juttu hooseisundist ehk motivatsioonilisest olekust –  mis neid kaht ülesannet eristab? Mis on hooseisund? Kuidas ta tekib? Kas teda saab ka ise tekitada? Ja kust läheb piir töö nautimise ning tööst sõltumise vahel?

• Proaktiivseid inimesi vajab iga ettevõte, kuna nad on teistest palju tulemuslikumad ja innovaatilisemad
• Proaktiivsed inimesed on riskijulged. Ettevõtted saavad töötajates riskijulgust suurendada andes neile suurema iseseisvuse, kuid samas laskmata neid selles liialt kaugele minna. Iseseisvust suurendavad õiged võtmetulemused, elav dialoog ja toetavad tulemusvestlused
• Proaktiivsed inimesed tulevad teistest palju paremini toime ka töö- ja elustressiga
• Proaktiivne toimetulek hõlmab eesmärgiseadet, eneseusku, arengu ressursse ja negatiivsete sündmuste ettenägemist, ennetamist ja lahendamist. Proaktiivset toimetulekut saab edukalt õpetada nagu kinnitavad teaduseksperimendid ja praktikad
• Kuna proaktiivsus on osalt ka iseloomujoon, tuleks seda hinnata innovaatiliste inimeste värbamisel ja edutamisel

Kollektiivne teadvustamatus on peavoolu psühholoogiale tihtipeale hägune, hoomamatu ning ehk ka ebateaduslik mõiste. Ometi demonstreeris C. G. Jung kollektiivse teadvustamatuse olemasolu mitmete meetoditega nii töös oma patsiendiega kui uurides religioone, õpetusi ning traditsioonilisi kultuure. Ettekanne avab seda mõistet ning toob koos teiste jungiaanide teooriate ja edasiarendustega selle tänapäevasesse aega ja ruumi. Samuti annab ettekanne väikese sissevaate sellesse, kuidas arhetüübid, kui kollektiivse teadvustamatuse sisud, mõjutavad nii üksikiskuid kui inimgruppe ning miks ja millisel moel võivad arhetüüpsed jõud inimese psüühika üle võimust võtta.

Psühhobuss teeb koos publikuga läbi lihtsad, kuid mõjusad katsed, mille kaudu oma aju ja meelte tööd paremini mõista võime.

Molutamise kiituseks võib öelda, et kui tegemist on seisundiga, kus üks inimene lubab kogu oma mõttemüral korraks kokku kukkuda, lõpuks ometi enda ümber keevat elu-olu kiindumatu pilguga pealt vaatab ja “ei tee mitte midagi” - siis seda väärt hetke ei saa kindlasti ühte patta panna olukorraga, kus võimust võtab laiskuse tunne. Niisamuti võivad näiliselt omavahel sarnastena paista positiivne tööstess ning kiire tegutsemine, kuigi üks neist viib läbipõlemisele ja teine mitte. Kas vaimset väsimust saab ületada või selle teket vältida? Enamasti ei aimatagi, et kirjeldatud probleemid ei seisne mitte situatsioonis, vaid emotsioonis - kuidas mõista ning milliseid lahendusi otsida, avab psühhiaater Dr. Helena Lass.

5% kuni 10% veebis surfajaid kannatavad mingis vormis veebisõltuvuse all. Tänaseks osundavad uuringud, et juba 38% töötajatest kannatab nutisõltuvust. Küberlogelemine on töötaja  tegevus töökohal, mis on seotud arvuti/interneti kasutamisega ning ei ole üldse seotud töötaja tööülesannetega. Selleks võib olla töö ajal suhtlusportaalides aja veetmine, ajalehtede lugemine, shoppamine, sõpradega suhtlemine jne. Nutisõltuvus - nutivara/interneti liigkasutamine, mis omakorda kahjustab inimese tööd ja igapäevast normaalset elu.

Kuidas meist saavad koormavate emotsioonide kollektsionäärid? Alati koguneb midagi, isegi siis, kui ei kogu. Vahetevahel saame aru, et ei mahu enam midagi juurde ja siis mõistame, et tuleb võtta ette põhjalikum rookimine. Kui aga koguneva elemendiga tasapisi harjume, siis paisume märkamatult. Nii võib kergesti suurpuhastuseks vajaliku hetke mööda lasta. Kuidas märgata, et me ei koguks üleliia ja millest koosneb meie elus negatiivsete emotsioonid kaevu sisu?

• Milline on suhtlemise põhiskeem keeruliste situatsioonide analüüsimiseks ja tõhusaks juhtimiseks?
• Kuidas ründajat mõista, mitte hukka mõista?
• Kuidas pingelises situatsioonis säilitada oma isiklikku sisemist tasakaalu?
• Millised on toimivad suhtlemis-strateegiad konfliktse olukorra lahendamiseks?

Urmas Vaino
Eesti Rahvusringhääling, toimetaja-saatejuht