Eesti Psühholoogia Konverents 2019: Töönauding läbi vaimse tasakaalu

Üldinfo

Toimumise kuupäev: 28.02.2019 - 28.02.2019 Registreerimise lõpp: 26.02.2019 Kestvus: Asukoht: Swissôtel Tallinn (Tornimäe 3, Tallinn) Hind: 269 € + km
LIITU SOODUSPAKKUMISTEGA -30%

Veedame suure osa päevast intensiivselt ning tulemustele orienteeritult tööd tehes. Kohaneme pidevalt uute olude ja nõudmistega. Sageli ei märkagi, et meie energiatase on paigast ära ning töötame „varuakude“ peal. Kuidas aga hoida ennast vaimselt tasakaalus? Kuidas töötada innukalt ja tulemuslikult nii, et igapäevaelu pinged ei laastaks meie vaimset tervist?

Sisutihedat konverentsipäeva juhib osav väitleja ning saatejuht Urmas Vaino. Muusikalise peenhäälestuse loob Jaan Pehk humoristlikult minimalistliku ja meelevaldse loominguga.

Advertisement banner

Programm

Registreerimine ja hommikukohv koos suupistetega


09:00 - 09:45

Meeleolukas hommikukontsert


09:45 - 10:00

Konverentsipäeva avamine


10:00 - 10:10

  • Urmas Vaino

    Urmas Vaino

    kommunikatsioonibüroo Meta Advisory Group, konsultant

Eluohtude arv maailmas langeb. Meile ennustatakse kõigile üha rohkem elupäevi. Kummalisel moel ei tee see oma elu tasandil otsustamist lihtsamaks. Mida valida, kui valikute tulemus on peaaegu ühetaoline? Ja pealegi, kuidas vältida, et otsused ei oleks ühetaolised? Kui tööriistaks on ainult haamer, muutuvad kõik objektid peagi naelteks.

Mulle tundub, et see nõuab palju suuremat valmisolekut küsida, mida ma tegelikult tahan? Mis mind tegelikult õnnelikuks teeb? Olen sellele viimasel ajal üha enam mõelnud. Valmistades ette ja juhtides konverentse, seminare ja saateid ning koolitades ja aidates.

Töönauding või töönarkomaania?


10:10 - 11:00

Mõni tööülesanne on tüütu ja venib nagu näts, samas kui teine on hoogne ja kisub kaasa. Ettekandes tuleb juttu hooseisundist ehk motivatsioonilisest olekust –  mis neid kaht ülesannet eristab? Mis on hooseisund? Kuidas ta tekib? Kas teda saab ka ise tekitada? Ja kust läheb piir töö nautimise ning tööst sõltumise vahel?

Mõttelaadi muutus reaktiivselt proaktiivseks


11:00 - 11:30

  • Mait Raava

    Mait Raava

    Pro Konsultatsioonid, juhtimiskonsultant

  • Proaktiivseid inimesi vajab iga ettevõte, kuna nad on teistest palju tulemuslikumad ja innovaatilisemad
  • Proaktiivsed inimesed on riskijulged. Ettevõtted saavad töötajates riskijulgust suurendada andes neile suurema iseseisvuse, kuid samas laskmata neid selles liialt kaugele minna. Iseseisvust suurendavad õiged võtmetulemused, elav dialoog ja toetavad tulemusvestlused
  • Proaktiivsed inimesed tulevad teistest palju paremini toime ka töö- ja elustressiga
  • Proaktiivne toimetulek hõlmab eesmärgiseadet, eneseusku, arengu ressursse ja negatiivsete sündmuste ettenägemist, ennetamist ja lahendamist. Proaktiivset toimetulekut saab edukalt õpetada nagu kinnitavad teaduseksperimendid ja praktikad
  • Kuna proaktiivsus on osalt ka iseloomujoon, tuleks seda hinnata innovaatiliste inimeste värbamisel ja edutamisel

Kuidas kollektiivne teadvustamatus meid mõjutab?


11:30 - 12:00

Kollektiivne teadvustamatus on peavoolu psühholoogiale tihtipeale hägune, hoomamatu ning ehk ka ebateaduslik mõiste. Ometi demonstreeris C. G. Jung kollektiivse teadvustamatuse olemasolu mitmete meetoditega nii töös oma patsiendiega kui uurides religioone, õpetusi ning traditsioonilisi kultuure. Ettekanne avab seda mõistet ning toob koos teiste jungiaanide teooriate ja edasiarendustega selle tänapäevasesse aega ja ruumi. Samuti annab ettekanne väikese sissevaate sellesse, kuidas arhetüübid, kui kollektiivse teadvustamatuse sisud, mõjutavad nii üksikiskuid kui inimgruppe ning miks ja millisel moel võivad arhetüüpsed jõud inimese psüühika üle võimust võtta.

Lõunapaus


12:00 - 12:50

Psühhobussi ajuvigurid


12:50 - 13:00

Psühhobuss teeb koos publikuga läbi lihtsad, kuid mõjusad katsed, mille kaudu oma aju ja meelte tööd paremini mõista võime.

Vaimne väsimustunne – laiskus või ohtlik positiivne tööstress


13:00 - 13:30

  • Helena Lass

    Helena Lass

    Dr Med, psühhiaater, vaimse vormi spetsialist, ettevõtja

Molutamise kiituseks võib öelda, et kui tegemist on seisundiga, kus üks inimene lubab kogu oma mõttemüral korraks kokku kukkuda, lõpuks ometi enda ümber keevat elu-olu kiindumatu pilguga pealt vaatab ja “ei tee mitte midagi” - siis seda väärt hetke ei saa kindlasti ühte patta panna olukorraga, kus võimust võtab laiskuse tunne. Niisamuti võivad näiliselt omavahel sarnastena paista positiivne tööstess ning kiire tegutsemine, kuigi üks neist viib läbipõlemisele ja teine mitte. Kas vaimset väsimust saab ületada või selle teket vältida? Enamasti ei aimatagi, et kirjeldatud probleemid ei seisne mitte situatsioonis, vaid emotsioonis - kuidas mõista ning milliseid lahendusi otsida, avab psühhiaater Dr. Helena Lass.

Küberlogelemisest nutisõltuvuseni. Tööandja uus kohustus – psühhosotsiaalse töökeskkonna mõõtmine


13:30 - 14:10

5% kuni 10% veebis surfajaid kannatavad mingis vormis veebisõltuvuse all. Tänaseks osundavad uuringud, et juba 38% töötajatest kannatab nutisõltuvust. Küberlogelemine on töötaja  tegevus töökohal, mis on seotud arvuti/interneti kasutamisega ning ei ole üldse seotud töötaja tööülesannetega. Selleks võib olla töö ajal suhtlusportaalides aja veetmine, ajalehtede lugemine, shoppamine, sõpradega suhtlemine jne. Nutisõltuvus - nutivara/interneti liigkasutamine, mis omakorda kahjustab inimese tööd ja igapäevast normaalset elu.

Lähtuvalt 1. jaanuarist jõustuvatest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustest on tööandjate (sh personalitöötajate) kohustuseks mõõta ja kaardistada töökeskkonnast tulenevad psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid tervisekahjustuste (nt tööstressi, läbipõlemise ja depressiooni) ennetamiseks ning töökeskkonnast tulenevate ohtutegurite mõju vähendamiseks. Kuidas ohutegureid lihtsate vahenditega mõõta ja milliseid muudatusi tuleb töökeskkonnas vajadusel läbi viia?

Suurpuhastus negatiivsete emotsioonide kaevus


14:10 - 14:40

Kuidas meist saavad koormavate emotsioonide kollektsionäärid? Alati koguneb midagi, isegi siis, kui ei kogu. Vahetevahel saame aru, et ei mahu enam midagi juurde ja siis mõistame, et tuleb võtta ette põhjalikum rookimine. Kui aga koguneva elemendiga tasapisi harjume, siis paisume märkamatult. Nii võib kergesti suurpuhastuseks vajaliku hetke mööda lasta. Kuidas märgata, et me ei koguks üleliia ja millest koosneb meie elus negatiivsete emotsioonid kaevu sisu?

Kohvipaus


14:40 - 15:10

Suhtlemine negatiivselt meelestatud klientide ja kolleegidega


15:10 - 15:50

  • Milline on suhtlemise põhiskeem keeruliste situatsioonide analüüsimiseks ja tõhusaks juhtimiseks?
  • Kuidas ründajat mõista, mitte hukka mõista?
  • Kuidas pingelises situatsioonis säilitada oma isiklikku sisemist tasakaalu?
  • Millised on toimivad suhtlemis-strateegiad konfliktse olukorra lahendamiseks?

Iseendasse vaatamise kunst


15:50 - 16:30

Konverentsipäeva lõpetamine


16:30 - 16:35

Urmas Vaino
Eesti Rahvusringhääling, toimetaja-saatejuht

Õppekorralduse alused

Sündmuse tüüp:

Konverents

Lektorite arv:

10

Sihtrühm:

Ettevõtte ja asutuse juhid, keskastmejuhid, personalitöötajad, meditsiinitöötajad ning spetsialistid, kes väärtustavad tugevat vaimset vormi ning kõrget töövõimekust.

Õppemeetodid:

Õppe kestvus 9 AT. Interaktiivne loeng ning auditooriumi kaasatus, juhtumi analüüs.

Loobumistingimused:

Kirjalikul teavitamisel 100% maksumusest kuni 06.02.2019; 50% maksumusest ajavahemikul 07.02 – 20.02.2019. Kui loobutakse hiljem kui 20.02.2019 osavõtutasu ei tagastata ning arve kuulub tasumisele.

Vaidluste lahendamise kord: Kõik konfliktid ning arusaamatused koolitatava ja koolitaja vahel lahendatakse kirjalike läbirääkimiste teel. Kaebustele reageeritakse seitsme tööpäeva jooksul koolituste ja konverentside projektijuhi ning tegevjuhi poolt. Kui kokkulepet ei saavutata, kuuluvad vaidlused lahendamisele kohtu poolt seadusega sätestatud korras.

Projektijuht:

Piret Lauk, koolituste ja konverentside projektijuht

Toitlustus:

Jah

*Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus jätab endale õiguse teha kavas muudatusi.