Suhtlemisoskuste arendamise 8-päevane õppeprogramm

Kõik inimesed puutuvad igapäevaselt kokku suhtlemise, kirjutamise ja esinemisega. See võib olla kliendikohtumisel, koosolekul, e-kirja kirjutades, blogipostitust või tweeti kirjutades, intervjuud andes või võõraga tutvudes. Kuidas saavutada sõnumi mõjusus, et panna inimesi mõtlema ja tegutsema? Kuidas oma mõtteid selgelt väljendada, ettekannetega innustada ja oma ideid kaasavalt tutvustada?

Õppepäeval osalenu teab, kuidas oma sõnumitega teistest eristuda, oskab oma sõnumiga köita tähelepanu, luua selgeid ja sisukaid sõnumeid ning ennast mõjusalt väljendada.

• Kuidas saab oma sõnumitega infoväljal konkurentsis püsida?
• Kuidas muuta sõnum korraga selgemaks, aga ka sisukamaks?
• Mida teha, et sinu sõnum omaks mõju ja tooks muutuseid?
• Kuidas luua sõnum, mis kõikide teiste sõnumite konkurentsis kohale jõuaks?

Urmas on oma tööelu jooksul teinud üle 10 0000 intervjuu, modereerinud ligi 500 konverentsi ja viinud läbi sadu seminare. Ta on kuulanud rääkimas tuhandeid inimesi. Nende hulgas on sadu esinejaid, kes on tabanud tõhusa kõnelemise tuuma.

Urmas on rohkem kui kümne aasta jooksul oma teadmisi ja veendumisi jaganud nii gruppidele kui ka üksikutele, alates jaekettide osakonnajuhtidest kuni pankade juhatuste liikmete ja riiki juhtivate ministriteni.

Iga suhtlemine sisaldab teise poole kuulamist ja täpsustavate küsimuste küsimist. See võimaldab paremini mõista teise seisukohti ja vormistada sellest tulevalt oma mõtteid selgemini.

Õppepäeva eesmärk on saada teadmisi aktiivse kuulamise erinevatest tehnikatest, neid harjutada ning saada tagasisidet oma sekkumistele. Samuti saada enesekindlust rakendamaks uusi võtteid erinevates töö ja eluolukordades.

• Kuulamisoskus kui oluline suhtlemise tööriist
• Hoiakud ja uskumused, mis aitavad või segavad kuulamist
• Aktiivse kuulamise tehnikad: vaikiv kuulamine ja pausid, hõlbustamine, ümbersõnastamine ja kokkuvõtte tegemine, täpsustamine, tunnete peegeldamine, interpretatsioon ja konfrontatsioon
• Kehakeel ja kuulamine: mitteverbaalsed reaktsioonid, nende mõistmine ja nendega arvestamine suhtlemises
• Heade küsimuste esitamine – kinnised, lahtised ja coachivad küsimused
• Emotsioonide kuulamine - kuidas kuulata inimest, kes on kurb, ärritunud, agressiivne, ärev vms.
• Kuulamine kui veenmise ja konfliktide lahendamise meetod
• Kuidas mitte kuulata?
• Küsimused ja erinevate olukordade analüüs ning lahenduste leidmine

Nii nagu igapäevaelus, tekivad ka töökeskkonnas aeg-ajalt inimeste vahel konfliktiolukorrad. Need häirivad nii nende otseseid osapooli kui ümbritsevaid kolleege. Kui soovime, et igaüks saaks töökeskkonnas jääda iseendaks ja väärtustame erinevaid vaatenurki, siis kuidas tagada selline suhtluskeskkond, mis seda soodustab? Üks võimalus on lähtuda vägivallatu ehk empaatilise suhtlemise lähenemisest ja meetodist.

Õppepäeval osalenu teab, kuidas empaatia kasutamine tööl ja eraelus aitab parandada suhteid ning teineteise mõistmist ja oskab kasutada empaatilise mõtlemise peamiseid aluseid ja empaatilise kontakti loomise tehnikaid oma igapäevases suhtluses.

• Miks empaatia on sedavõrd oluline?
• Kas empaatia on pärilik või õpitav?
• Kognitiivne empaatia, emotsionaalne empaatia
• Kaastunde eelduseks olev empaatia
• Miks on empaatia sedavõrd oluline? Empaatia olulisus tööl, kodus, puhkehetkel
• Empaatia versus emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus
• Milline on töötajate empaatiavõime Eestis ja mujal? (PE Konsult uurinngud, 2018)
• Kas empaatia on seotud eduga?
• Kas empaatia mõjutab ka töö tulemuslikkust? (PE Konsult uurinngud, 2018)
• Kuidas arendada empaatiat?
  - Tähelepanu suunamine teisele inimesele
  - Teise inimese kuulamine
  - Küsimuste esitamine
  - Mõelge ennast teise inimese olukorda
  - Vältige eelarvamusi
  - Prioritiseerige probleeme
  - Ärge tekitage õpitud abitust
  - Hoolige teistest (kindness)
  - Näidake välja oma empaatiavõimet
  - Nõustuge, et parem empaatiavõime ei tule iseenesest
• Kui palju peaks olema empaatiat?
• Kuidas hoiduda empaatia pahupoolest?

Õppepäeva eesmärk on õppida, kuidas töö olukordades veenvalt ja argumenteeritult suhelda, kaitsta oma seisukohti ning suunata vestluspartnerit ratsionaalselt mõtlema. Koolitusel tutvume suhtluse ja mõtlemise kaasaegse teaduspõhise teooriaga, sidudes selle osalejate isiklike kogemuste ja väljakutsetega.

Õppepäeva läbinud osaleja:

• Teab peamiseid veenvusmeetodeid, teadvustab eduka suhtluse väljakutseid
• Teab selge ja veenva suhtluse põhimõtteid
• Teab, kuidas käivitada vestluspartneris aktiivset mõtlemist
• On harjutanud emotsioonide maandamist endas ja teistes
• Suudab luua argumendi enda seisukoha toetuseks, kasutades SpeakSmart argumendimudelit.
• Teab, kuidas kriitiliselt kuulata, hinnata ja vastata vestluspartneri argumendile

Vestluspartneri suunamine ratsionaalsele mõtlemisele

• Ratsionaalse mõtlemise ja suhtlemise väljakutsed (tähelepanu, harjumuslik mõtlemine, tajuvead, emotsionaalne mõtlemine)
• Kuidas häälestada suhtluspartnerit ratsionaalselt mõtlema ja argumenteeritult suhtlema?
• Kuidas konfliktsetes olukordades pingeid maandada, et luua võimalus argumenteeritud suhtluseks

Argumendi koostamine ja esitamine

• Kuidas leida enda argumendi ideid?
• Kuidas koostada ja esitada selget ja veenvat argumenti?

Argumenteeritud arutelu

• Kuidas kuulata suhtluspartneri argumenti?
• Kuidas vastata suhtluspartneri argumendile?
• Kuidas vastata enda argumendi kriitikale?

Suhtlemise käigus toimub oma suhtlemispartneri mõjutamine, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju ehk interaktsioon. Suhtlemine toimub üldjuhul alati kindla eesmärgiga, milleks võib olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale soovitud viisil. Mõjutamise teema on oluline paljudes valdkondades, olgu selleks siis müük, juhtimine, õpetamine, juhendamine või suhtlemine.

Õppepäeva läbinu oskab luua ja hoida kontakti, selgitada suhtluspartneri seisukohti, arvestada vastupanuga ning seda juhtida, samuti eristada levinumaid suhtlustõkkeid ja neid ületada, paneb tähele märke, mis võivad viidata demagoogiale ja manipuleerimisele, tunneb erinevaid mõjutamistehnikaid ning oskab teisi mõjutada ja olla ise mõjutatud.

• Inimsuhtluse areng läbi inimese isikliku arengu
• Kuidas siis ikkagi käib teise inimese muutmine, et ta oleks sulle parem suhtluspartner?
• Kuidas kiitmine suhteid lõhub?
• Millal muutub suhtlus manipulatsiooniks ning demagoogiaks ja kuidas sellest vabaneda?
• Mis on levinuimad suhtlustõkked ja kuidas neist üle saada?
• Miks kuulamine ja peegeldamine on ebamugav ja kuidas ebamugavust ületada?
• Kuidas võimudraamad inimeste vahel suhteid lõhuvad?
• Kuidas häiriva käitumisega inimestega suhtlust nautima õppida?
• Mis on inimese suhtluskäitumise juurpõhjused?
• Kuidas mõjutada teisi ja saada mõjutatud ise?

Meie jaoks on rasked kõnelused enamasti seotud olukordadega, kui peame lahendama tekkinud pingeid või vastuolusid. Üldjuhul püüame neist hoiduda ja võtame ette vaid siis, kui teisiti ei saa. Sellisteks kõnelusteks me valmistume, häälestame end partnerile, arutlusele tulevale probleemile, aga mõtleme ka sellele, kuidas ise käituda või mida öelda. Sellised kõnelused on ise alati pingestatud ja eeldavad enesekontrolli. Abiks tuleb oskus juhtida vestlust.

Õppepäeva eesmärk on arendada oskusi raskete kõneluste pidamiseks ja enda ning teiste emotsioonide juhtimiseks.

Õppepäeva läbinu oskab juhtida enda ja teiste emotsioone raskete kõneluste ajal ning eesmärgi saavutamiseks rakendada enesekehtestavat käitumist.

• Kuidas juhtida rasket vestlust - küsimused, kuulamine ja peegeldamine?
• Kuidas edastada ja vastu võtta negatiivseid sõnumeid ning ületada vastupanu?
• Kuidas ära tunda manipuleerimist ja kaitsta ennast selle eest?
• Kuidas oma seisukohti ja vajadusi argumenteeritult esitada, oskus kasutada enesekehtestamise võtteid
• Kuidas peegeldada teise mõtteid ja tundeid, oskus rakendada empaatiat
• Kuidas kontrollida ja juhtida enda ja teise emotsioone - oskus tulla toime negatiivsete emotsioonidega
• Kuidas reageerida agressiivsele käitumisele ja maandada tekkinud pingeid?

Määramatuse suurenedes on inimestel keeruline orienteeruda, kohaneda ja hoida üleval traditsioonilisi harjumuspäraseid suhteid, kuna ei tunta end enam kompetentsena ega võimestatuna muutustega toime tulekuks. Võimestatus töö ja organisatsiooni kontekstis on kirjeldatav nelja enesetaju elemendi – tähenduslikkus, kompetentsus, autonoomia ja mõjukus – abil.

Õppepäeva eesmärk on leida viise, kuidas ise ennast tunda võimestatult ja kuidas suurendada oma kolleegi, koostööpartneri või juhi võimestatust. Psühholoogiline võimestatus on seotud tööalase rahuloluga, toetab loovust, vähendab tööstressi ja läbipõlemisohtu. Võimestamise kaudu suureneb enesetõhusus, pühendumus, motivatsioon, mõjuvõim ja ekspertsus.

Koolitusel osaleja teadvustab võimestava kommunikatsiooni ja väärtustava uurimise mõju suhtluses ja on praktiseerinud väärtustavat uurimist ning võimestamist paaristööna ning reflekteerinud selle mõju.

• Kuidas toime tulla vastupanuga ja leida üles võimalused koostööks?
• Miks kriitika võtab soovi midagi muuta?
• Miks peab inimene olema enne võimestatud, kui soovib muutusi ellu viia?
• Kuidas väärtustav küsitlemine soodustab koostööd?
• Miks on oluline suurendada organisatsoonis kollektiivset tegutsemisvõimekust?
• Kuidas suhtlemisel kasutada võimestavat kommunikatsiooni emotsionaalse heaolu suurendamiseks?

Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see lülitatakse sisse sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. Kindlasti oleme olnud olukorras, kus on tuntav partneri ebasümpaatia meie suhtes. Ka sellises situatsioonis on vaja jõuda tulemuseni, kus vajalik info saab edastatud ja partneri poolt vastu võetud.

Koolituse läbinu mõistab isikutaju mõju suhtlemisprotsessis, oskab seeläbi suhtluspartnerit paremini mõista ning selle tulemusel mõjusamalt suhelda.

Et inimestevahelist suhtlemist kergendada, tuleb mõista, et esimene ja kõige suurem vigade allikas isikutaju puhul oleme me ise...

Ilu on vaataja silmades ehk kuidas minapilt võib mõjutada meie isikutaju?

• Minapilt - kust see pärineb ja mis seda mõjutab?
• Enesehinnang kui suhtlemise alustala
• Tajutud enesekontroll, kontrollikese ja kuidas suhtlemine võib tõsta (ka langetada) meie sotsiaalset enesehinnangut
• Eelarvamused ja stereotüübid meie sees

Kui me oleme aru saanud, mis meiega suhtlemisel toimub, on aeg vaadata kuidas need tajud võivad olla sama objekti puhul inimestel täiesti erinevad...

Sotsiaalne taju ehk lõpmatud võimalused teisi valesti mõista:

• Esmamulje ja situatsioonilised mõjurid
• Mis saab välimuse tajumisel valesti minna?
• Olukordi võib samuti eri viisidel tajuda
• Mitteverbaalne käitumine ja petmine
• Omistamine ja erinevad kalded, kuidas inimesed kipuvad olukordi ja inimesi tõlgendama